Arhiiv

Valla ajalugu
 

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli Eesti- ja Liivimaa kõige alam administratiivüksus mõisa kogukond ja (kiriku)kihelkond. 1866. aasta ja hilisemate reformide käigus loodi Kullamaa kihelkonda 5 valda: Jõgisu, Vaikna, Luiste, Koluvere ja Kalju.

 

1935. aastaks oli Kullamaa kihelkonda jäänud 3 valda: Jõgisoo, Vaikna ja Koluvere. 1939. aastaks olid need kolm ühendatud ning kuni 1950. aastani eksisteeris üks suur Kullamaa vald.

 

1950. a, kui Eesti NSV-s likvideeriti maakonnad ja vallad, moodustati Kullamaa külanõukogu, mis kuulus Märjamaa rajooni alla. Külanõukogu keskus oli Üdruma külas. 1954. a. liideti juurde Teenuse ja Liivi külanõukogud ning keskus toodi taas Kullamaale. 1962. a likvideeriti Märjamaa rajoon ja Kullamaa külanõukogu arvati Haapsalu rajooni koosseisu.   

 

1950ndatel-1960ndatel aastatel eksisteeris külanõukogu territooriumil rohkesti väikeseid kolhoose, mis 1976 .a ühendati Kullamaa kolhoosiks. 1989. a eraldus sellest Liivi kolhoos. 1992.-1993. a omandireformi käigus lõpetasid kolhoosid tegevuse. Kullamaa kolhoosis kuulutati välja pankrot, Liivi kolhoos likvideeriti. Taastati mitmed talud.

 

Kolhooside õigusjärglastena suuri põllumajandusühistuid Kullamaa vallas ei tekkinud.

 

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega taastati Kullamaa valla omavalitsuslik staatus 17. juunil 1992. aastal. 1995. aastast on vallal oma sümboolika.


Kullamaa 1927


 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles