Arhiiv

Kullamaa Muusika Selts
 

 

 

KULLAMAA MUUSIKA SELTS
 
Asutatud 1884, taasloodud 23. aprillil 2004 Loit Lepalaane poolt.
 

Kullamaa Muusika Selts oli esimene Eesti selts Läänemaal ja selle asutasid 1884.aastal Kullamaa kihelkonna kooliõpetajad Jaan Veidermann, Heinrich Uritamm, Jaan Kromel, tislermeistrid Hans Habermann, vennad Kasterbuschid, kogukonna kirjutajad Jaan Peetmann, Karl Reinvald ja Koluvere mõisavalitseja Martin Kalff.

Annetuste ja korjanduste abiga kogutud raha eest osteti Saksamaalt pillid ja loodi orkester.

Kullamaa Muusika Selts Läänemaa tanstupeol Haapsalus 4. juunil 2005

Esimesed orkestrijuhid ja õpetajad olid Hans Wühner Tarvastust ja pagar Peeter Tuuter Sillalt.

Selts oli algatajaks I Läänemaa laulupäeva korraldamisel 1896  Haapsalus.
Seltsi orkestrit on juhatanud Johannes Tobias, Jüri Jõgis, Hans Habermann,Agu Tarendi, Karl ja Ilmar Leital, Martin Lepberg (Laanelepp).
Seltsi tegevus  katkes 1940.a.
 
HELISEV KULLAMAA
 
5. juunil 2004 tähistati Kullamaa Muusika Seltsi taasloomise päeva.
Kell 12 algas kultuurimajas kontsert-aktus. Avasõnad ütles muusik ja Kullamaa Muusika Seltsi juhatuse esimees Loit Lepalaan.
Samuti tervitas kohalviibijaid volikogu esimees Ago Kirsipuu.
Konverentsi ettekandjate nimekiri oli aukartustäratav: professor Olavi Kasemaa Muusikaakadeemiast tegi ülevaate puhkpillimuusika ajaloost; Kullamaa Keskkooli ajalooõpetaja Ervin Rannik rääkis väga huvitavalt Kullamaa seltsielust 19. ja 20 sajandil; akadeemik Mihkel Veiderma kõneles oma vanaisa Jaan Veidermannist- selle aja seltsitegelasest ja koolmeistrist; muusikateadlane Johannes Jürisson tegi kokkuvõtte puhkpilli suurkujust Julius Vaksist; ajaloolane Ilmar Jõesoo lisas omaltpoolt mõned päevakohased ajaloolised täiendused; ning lõpetuseks sai sõna endine kooliõpetaja Endel Jeeberg, kes meenutas üsna hilist Kullamaa seltsielu.
Vahepalu pakkusid Eesti Muusikaakadeemia noored trompetistid dotsent Aavo Otsa juhendamisel.
Samal ajal kui  kollektiivid läksid koolisööklasse lõunale, tegi Ilmar Jõesoo ringkäigu mööda Kullamaa kalmistut, kus väikene meenutis tehti iga muusiku, õpetaja või kultuuritegelase haual.
Kella kolmeks kogunesid orkestrandid ja koorilauljad kirikusse, et harjuda akustikaga ja enne esinemist veel mõningaid nüansse lihvida.
 
Kella viieks kogunes kirikusse inimesi nii kaugemalt, kui lähemalt, et saada osa kontserdist “Hoia, Jumal, Eestit” 
Kavas olid põhiliselt eesti autorid, mis seltsi taasloomise päeval sobisid väga hästi oma tuntuse poolest antud miljöösse. Sama kontserti on võimalik kuulata seoses Haapsalu juubelipidustustega 20. juunil Toomkirikus. Kooridest esinesid Nõmme segakoor “Riola”, Märjamaa kammerkoor ”Rello”, Rapla Naiskoor “Õnnehein”, Rapla Meeskoor, Kullamaa Segakoori naised ja ainult selleks kontserdiks kokku kutsutud Kullamaa Muusika Seltsi Sõprade Orkester.
Pärast kirikukontserti kogunesid kõik kultuurimajja (mis selle ürituse jaoks oli küll väike), et orkestri saatel tantsu lüüa ja Peeter Kajumäega ühislaule laulda. Hingestatud romansse esitas ka  Heli Vahing, kes Peetriga toreda dueti moodustasid.
 
Õhtu vaieldamatuks naelaks oli  Margus Kasterpalu kirjutatud lühike näitemäng “Kuidas Kullamaa mehed habemeid müüsid”, et muusikaseltsile puhkpille osta. Peale vanade vene rublade, mis näitlejad panid algatuseks, kogunes saalist oma mitusada krooni seltsi taasalustamise toetuseks.
Sellise toreda päeva eestvedajate Loit Lepalaane ja Sirje Ginteri hea aura kandus üle ka kohalviibijatele ning Kullamaa suutis jätta külalistele endast väga hea mulje. Suured tänud neile!
Kogu selle ürituse lõpetuseks jääb üle vaid loota, et Kullamaal oleks mõistusega inimesi, kes leiaksid pillipuhumisel ka mingi mõtte, tuleksid pilli mängima ja toetaksid eestvedajaid —   nii nõu, kui jõuga.  
 

28. mail 2005 sai teoks järjekordne 'Helisev Kullamaa'
 
 
 
         



 

 
 
 
 

 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles