Arhiiv

Turism
 

Kullamaa valla turismikaart



 


Kullamaa valla turismikaart (turismiinfo voldik)

PDF

(Valminud Kullama KK õpilase Meril Topperi 11 kl uurimustöö tulemusena)


Kullamaa valla üldplaneeringu kaart

 

Lääne maakond, kaart

 



Kullamaa küla asub Läänemaal Kullamaa vallas Risti-Virtsu maantee ääres. 2013. a seisuga elab külas 284 inimest.
 
Pärast Läänemaa alistamist (1220. a) rajas Lode vasalliperekond Kullamaa muinaslinnuse (Rohumägi) asemele feodaalilinnuse (castrum Goldenbeke), mille orduvägi hiljemalt aastaks 1234 hävitas.
 
Endine muinaslinnus on nüüd tuntud Kullamaa Rohumäe nime all. Selle kõrgus on 10, pikkus 74 ja laius 69 meetrit. Eelmise sajandi algul istutati linnusemäele puud ja seetõttu paistab ta kaugemalt vaadates kõrgema metsase künkana. Rohumäe kõrval (linnuse siseõuel) korraldatakse suviti rahvapidusid ja laulupäevi.
 
Rohumäest loodes asub maa-alune kalmistu 11.-15. sajandist. Sealt edasi asuvad liivaluited harva esinevate taimede (näiteks vareskaer) ning luite- ja nõmmemännikuga. Liivamäed pakuvad oma tehisjärvega  puhke- ja jalutuspaika nii suvel kui ka talvel sportimiseks.

Kullamaa kihelkond hõlmas ligikaudu nüüdse Kullamaa ja Risti valla ning Märjamaa vallast endise Loodna valla osa. 13. sajandi algul oli siin muinaskihelkond, mille nime ei ole teada (hõlmas arvatavasti ka Märjamaa ja Vigala kihelkonna). Kirikukihelkond asutati 13. sajandil ja selle alal oli Saare-Lääne piiskopkonna Koluvere ametkond (keskus Koluvere linnus). 1234.a. ehitati Kullamaal hävitatud vasallilinnuse asemele Koluvere vasallilinnus, 14. sajandi lõpus (arvatavasti samasse kohta) Koluvere piiskopilinnus, mis oli aastast 1439 üks Saare-Lääne piiskopi residentsidest. Katariina II pagendas Koluvere lossi 1780.a Württembergi printsessi Augusta Carolina, kelle salapärasest surmast räägitakse legende. Printsess on maetud Kullamaa kirikusse.
 

Kullamaa küla keskuses moodustab eraldi terviku  kirikla-kompleks, mille moodustavad kirik, veel säilinud vana pastoraadihoone koos kõrvalhoonetega, teenijate- ja köstrimajad. Kullamaa kirik
Kullamaa kirik valmis algsel kujul arvatavasti 13. sajandi lõpukümnendil. See on põhiplaanilt Haapsalu, Märjamaa ja Pöide kirikut meenutav ühelööviline hoone. 1752. a. ehitati käärkamber, 1865. a. hulknurkne koorilõpmik ja 1870. a. neogooti torn.
Sisustuses pälvivad tähelepanu kolm laelühtrit
(vanim 17.sajandist), viis hauaplaati (17 sajand), renessansskantsel Kullamaa kiriku sisevaade(1626, arvatavasti Haapsalu meistri Marten Mattieseni töö), barokne võidukaarerühm (1682, B.Budeloch), H. Gösekeni (sen.) epitaaf (1681.1682, B. Budeloch), altarimaal (arvatavasti 1865, K.S.Walther) ja orel (1854, C.Tanton).
 
1524-1530 tegutses siin preestrina Johannes Lelow, kes pidas kihelkonna vakuraamatut, millesse on kirjutatud oli 3 eestikeelset (vanimat) palvet.
Siinse pastori Heinrich Gösekeni (1612-1681) sulest ilmus 1660. a. 547-leheküljeline eesti keele grammatika.  Göseken  riimistas  eestikeelseid kirikulaule ja tõlkis Uue Testamendi.
1710-1747 oli Kullamaal pastoriks eestikeelse kirjasõna arendajana aktiivselt tegelev pastor Heinrich Gutsleff (1680-1848). Ta tegi kaastööd põhjaeestikeelse Uue Testamendi trükkimisel ja väljaandmisel (1715). 

Kirikaias  pakub huvi Sitakoti Matsi ratasrist aastast 1621. See on vanimaid säilinud ratasriste Eestis.
Kiriku sisse ja ümber on maetud aadlikke ja mõisnikke, kelle perekonnaplatsid on ümbritsetud raudaedadega ja kaetud hauaplaatidega, millel saksakeelsed kirjad veel loetavad.
 
Kalmistule on püstitatud mitmeid haruldasi ja kunstipäraseid hauamärke ja – sambaid, mis tähistavad Kullamaal tegutsenud ühiskonnategelaste matmispaiku.
 
Tobiase haud
Kullamaa kalmistul puhkab ka Eesti esimene tuntumaidTobiase mälestussammas  heliloojaid Rudolf Tobias (1873-1918).  Tema põrm toodi 1992.a. Saksamaalt Eestisse ja maeti Kullamaale oma vanemate ja lähedaste hauaplatsile kalmistu peavärava kõrval. Keskuse pargis avati 1973.a. R. Tobiase mälestussammas ning 2013. a mälestuspink.
 
Noorema põlve kultuuritegelastest on Kullamaa kalmistule maetud Kullamaa vallast pärit näitleja Aare Laanemets.
 
Kullamaa kirikus toimuvad igal suvel oreli-, ja  muud kontserdid, siinne enam kui 150- aastane kauni kõlaga orel kutsub kokku publikut lähedalt ja kaugelt.
 
Eesti vabaduse eest langenute mälestussammas KullamaalKiriku vastas vana pastoraadihoone aias taasavati 1989.a. Eesti vabaduse eest langenud kullamaalaste mälestussammas.
 
Arhitektuurimälestisena on muinsuskaitse all vana vesiveski Liivi jõel Kullamaa külas, mille sisseseade ja väravatega veskitamm pärinevad 19. sajandist. Seda vesiveskit on kasutatud „Tallinnfilmi“ mitme mängufilmi tegemisel  (näit „Suvi“ veskistseen).
 
Kullamaalt on pärit rohkesti tuntud inimesi:  üks esimesi eesti soost arste Gustav Hirsch (1828-1907), Eesti lennunduse pioneer Ulrich Brasche (1909-1984), maalikunstnik, professor Valdemar Väli (1909-2007), riigikogulane Aivar Riisalu jt. Oma vanaisa kaudu on juuripidi kullamaalane ajaloolane Kalev Jaago, Kullamaal on kasvanud ja kooli lõpetanud riigitegelane Allar Jõks. Koju tagasi kultuuritööd tegema on pöördunud muusik ja dirigent Loit Lepalaan ning ta vend, aastaid merd sõitnud, hiljem laevade ehitamist juhtinud Hiid Lepalaan.
 
Kullamaa küla on heakorrastatud keskusega kompleksne asula, kus on olemas oma keskkool koos õpilaskodudega, lasteaed, kaasaegselt renoveeritud valla- ja  kultuurimaja (millel oma ajalugu), 118-aastane endine apteek, enam kui 100-aastase ajalooga raamatukogu, sidejaoskond, kauplus, multifunktsionaalne Goldenbecki keskus. Sportimiseks on korralik võimla ja täismõõtmetega staadion, jõusaal  ja talvel suusarajad metsas.
 
Kullamaa on oma nime väärivalt ilus ja armas oma suurte puude, parkide ja hooldatud murudega.  Et siin on meeldiv elada, näitab ka see, et keskuse kuues paneelmajas ei leidu naljalt tühje kortereid.
 
Kuigi rahvas tegeleb peamiselt riigitöö, talutööde (põllumajandusega) ja metsandusega, on viimasel ajal Kullamaal huvitavaid ettevõtmisi korda saadetud. Kultuurimajas on avatud kunstigalerii, kus vahetatakse pidevalt näitusi. Naaberkülas Kullametsas on Silvi ja Lembitu Tarangu (Tverdjankski) rajatud arboreetum, vibulaskerada ja koerte hotell-pansion „Pontu,“ jm. Külades kihab hoogne seltsitegevus.
Suviti (ent ka muudel aastaaegadel) toimub siinkandis on palju huvitavaid sündmusi ja ettevõtmisi. Seetõttu tulevad siit õppima või tööle-elama läinud noored oma puhkepäevi ja suvepuhkusi veetma ikka koju - Kullamaale.
 

 

 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles