Kinnitatud Kullamaa
Vallavolikogu
23.05.2003.a. Määrusega
nr.1.1
Muudetud Kullamaa Vallavolikogu
§ 1 Kullamaa valla kohalik
omavalitsus
1. Kullamaa valla kohalik omavalitsus on tema
demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste
alusel ning vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes juhtida ja
korraldada kohalikku elu ning lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole
antud kellegi teise pädevusse
2. Kullamaa valla kui avalik õigusliku
juriidilise isiku tegevuse eesmärgiks on parandada Kullamaa valla elukeskkonna
väärtust, investeerides tehnilise infrastruktuuri ja sotsiaalsfääri
objektidesse. Kindlustada elanikkonna püsimine ja elama asumine Kullamaale. Kindlustada
elanikele põhiteenuste kättesaadavus, parandada avalike teenuste kvaliteeti.
§ 2 Kullamaa valla kohaliku
omavalitsuse põhimõtted
1. Kohalik omavalitsus Kullamaa vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1.1 kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
1.2 igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;
1.3 valla elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises;
1.4 seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja
kohustuste täitmisel;
1.5 omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste
täitmisel;
1.6 valla elanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste
osutamine ja vahendamine;
1.7 tegevuse avalikkus.
§ 3 Kullamaa valla
kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused
1. Kullamaa vald kohaliku omavalitsusüksusena
juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse
korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest,
rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest
riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.
2. Kullamaa vald kohaliku omavalitsusüksusena
otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud
riigiorganite või kellegi teise otsustada, tagades ülesannete täitmise Kullamaa
valla arengukava, eelarve ja teiste vastavate õigusaktide vastuvõtmisega.
3. Kullamaa valda kui omavalitsusüksust esindavad
seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Kullamaa Vallavolikogu
(edaspidi vallavolikogu) poolt kehtestatud korras vallavolikogu esimees,
vallavalitsus, vallavanem, vallasekretär ning teised volitatud isikud või
organid.
§ 4 Kullamaa valla kui
omavalitsusüksuse ülesanded
„1. Omavalitsusüksuse ülesanneteks on korraldada
vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja
kommunaalmajandust, heakorda, jäätmehooldust, veevarustust ja kanalisatsiooni,
vallasisest transporti ja tänavate korrashoidu ning territooriumide
planeerimist, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.“
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
2. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate
lasteasutuste, koolide ning spordibaaside, raamatukogude, muuseumide ja teiste
kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste
kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd.
3. Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. punktis
sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku
elu küsimusi:
3.1 mis on talle pandud seadustega;
3.2 mis ei ole seadusega antud
kellegi teise otsustada ja korraldada.
4. Omavalitsusüksuse ülesandeks on valla
arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine
ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja
põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning
ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste
arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine.
5. Omavalitsusüksuse ülesandeks on tema omandis või
kasutuses või käsutuses või valduses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla
kui terviku arengu huvides.
6. Omavalitsus täidab talle seadusega pandud või
lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi.
§ 5 Kullamaa valla põhimääruse
mõiste ja eesmärk
Kullamaa valla põhimäärus on õigusakt, milles
sätestatakse Kullamaa valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla
ametiasutuse moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning muu
seadustest tulenev.
§ 6 Kullamaa valla omavalitsusorganid
Kullamaa valla omavalitsusorganid on:
1. Vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu,
mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu
valimise seaduse alusel;
2. Vallavalitsus – seaduse alusel ja
käesoleva põhimääruse määratletud korras moodustatav täitevorgan.
§ 7 Kullamaa valla
omavalitsusorganite suhted riigi- ja kohalike omavalitsusorganitega
1. Kullamaa valla omavalitsusorganite suhete
aluseks riigi– ja teiste kohalike omavalitsusorganitega on seadused, samuti
nende alusel volitatud riigiorgani ja omavalitsusorgani vahel sõlmitud
lepingud.
2. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide
väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete lahendamiseks
sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega, samuti moodustada liite,
ühisasutusi, liituda olemasolevate liitudega ning sealt vabalt välja astuda.
§ 8 Asjaajamiskeel
Kullamaa valla omavalitsusorganites
Asjaajamiskeeleks Kullamaa valla
omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel.
§ 9 Kullamaa valla sümbolid
1. Kullamaa valla sümbolid on Kullamaa valla
vapp ja lipp.
2. Valla vapp on kuldkollane vapikilp, mille keskel
roheline pügalrist. Pügalristi keskel samasuunaline ja –kujuline väiksem
kuldkollane pügalrist. Kaarelõikelisel rohelisel vapitüvel kuldraha.
3. Valla lipp on ristkülikukujuline kuldkollane
lipp, mille ülemise ja alumise servaga piirnevad rohelised laiud, kumbki üks
ühikut lipu kogulaiusest. Kuldkollase laiu keskel on roheline pügalrist, mille
keskel samasuunaline ja –kujuline väiksem kuldkollane pügalrist. Lipu
normaalsuurus on 100x150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6:9 ühikut.
4. Kehtetu (muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 91 Kullamaa
valla sümbolite kasutamise kord
1. Kullamaa valla vappi kasutatakse:
1.1 vallavolikogu ja vallavalitsuse ning valla
asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel;
1.2. valla ametiisikute visiitkaartidel;
1.3 valla piiritähistel;
1.4 valla trükistel, meenetel, autasudel;
1.5 käesolevas paragrahvis kirjeldamata
juhtudel vallavalitsuse loal.
2. Valla lipp heisatakse:
2.1 alaliselt vallamaja peasissekäigu juurde
lipuvardaga vastavasse hoidjasse ja/või masti;
2.2 ametlike delegatsioonide vastuvõttudel;
2.3 kultuuri- ja spordiüritustel;
2.4 volikogu istungitel;
2.5 Igaühel on õigus
heisata ja kasutada valla lippu samadel
alustel riigilipuga ning järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava..
2.6 Heisatav lipp peab olema puhas ja terve.
3. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti
riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna,
valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna riigilippudest
vasakul, teistest lippudest paremal.
4. Valla lippu võib kasutada ka laualipuna.
5. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub
sündsal viisil hävitamisele.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 10 Tunnustamise märgid
ja Ametiraha
1. Kullamaa vallale osutatud teenete eest
võib isikule omistada Kullamaa valla aukodaniku nimetuse, teenetemärgi,
aumärgi, vapimärgi, aukirja või tänukirja.
1. Kullamaa vallavanema ametiga kaasneb ametiraha.
§ 11 Tunnustamise statuut
1. Aukodaniku nimetus, teenetemärk, aumärk, vapimärk, aukiri või tänukiri
võidakse anda Eesti Vabariigi kodanikele, välisriikide kodanikele või
kodakondsuseta isikutele.
2. Teenetemärgid ja aumärk antakse koos selle
miniatuuriga.
3. Teenetemärkide ja aumärgi kandmise õigust tõendatakse vastava kavaleri
tunnistusega, mis antakse üle koos märgiga.
4. Tunnustusmärkide ja nende kavaleri tunnistuse
kirjelduse kinnitab Kullamaa
Vallavolikogu .
5. Tunnustusmärgid antakse reeglina üle volikogu
esimehe ja vallavanema poolt.
6. Tunnustusmärgi kavaleril puuduvad eriõigused.
7. Tunnustusmärk ei kuulu asendamisele.
8. Aukodanike, teenetemärkide ja aumärkide kavaleride nimed koos
tunnustusmärgi omistamise otsuse ja tunnustusmärgi saamise põhjendusega
kantakse Kullamaa Valla Auraamatusse.
9. Tunnustusmärgi kavaleri tunnistuse number peab
ühtima tunnustusmärgi numbriga.
10. Kullamaa Valla Auraamat on vastutaval hoiul
Kullamaa Vallavalitsuse kantseleis.
11. Tunnustuste avaldamise korra kehtestab
vallavolikogu.
§ 12. Vallavanema ametiraha
statuut
1. Ametiraha kantakse vallavanema ameti tunnusmärgina.
2. Ametiraha kujutab endast hõbedast raha
hõbeketiga rinnal kandmiseks.
Hõberaha keskel on riigivapi kujutis, mida ümbritseb tekst LÄÄNEMAA
VALLAVANEM. Hõberaha tagumisel küljel asetseb tekst EESTI VABARIIK
24.II 1918.
3. Ametiraha ei ole õigust kanda enne volikogu poolt ametiraha kandmise
õiguse saamist.
4. Vallavanemale annab ametiraha üle volikogu
esimees volikogu istungil vallavanema valimise päeval. (muudatus Kullamaa
Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)
5. Vallavanem, kes vabastatakse ametist, annab ametiraha vastutavale hoiule
vallasekretärile.
6. Ametiraha kandmise õigust kinnitab vastav tunnistus. Tunnistus on
nimeline ning tunnistust pärast ametivolituste lõppemist ei tagastata.
7. Ametiraha hoitakse seifis ning selle turvalisuse eest vastutab
vallavanem.
8. Ametiraha kannavad mehed ainult tumedal ülikonnal või frakil, naised
õhtutualetil.
9. Üheaegselt ametirahaga võib kanda ka muid au- ja teenetemärke.
10. Ametiraha kantakse ametlikel üritustel, mitmepoolsetel läbirääkimistel,
lepingute allakirjutamisel, pidulike riiklike ja kohalike sündmuste puhul
esindusfunktsioonide täitmisel.
11. Ametiraha ei tohi kanda keegi peale vallavanema.
12. Ametiraha on Kullamaa valla omand.
13. Ametiraha statuuti ja kirjeldust saab muuta ainult volikogu määrusega.
14. Ametiraha väära kasutamise eest vastutab vallavanem.
121. Kullamaa
Vabadussammas
1.
Kullamaa
Vabadussammas on Kullamaa külas asuv mälestusmärk, mis avati 1926 ja taasavati
1989 aastal. Vabadussammas on ajaloomälestisena arvel
kultuurimälestiste riiklikus registris.
2.
Kullamaa
Vabadussammas on pühendatud langenuile Eesti vabaduse eest, langenuile II
maailmasõja tandritel ja vägivalla ohvritele. Vabadussambal on kiri
„Tänulik Kullamaa“.
3.
Kullamaa
Vabadussamba ees süüdatakse küünlad iga aasta
- 24. veebruaril - Eesti
iseseisvuspäeval;
- 23. juunil - Võidupühal;
- 24. detsembril - Jõululaupäeval.
4.
Lillede ja
küünalde panemine mälestussamba ette on lubatud ja soovitatav kõigile
eelnimetatud kui muudel tähtpäevadel, isiklikel või perekondlikel tähtpäevadel,
oma kodu, pereliikmete või omaste mälestuseks.
5.
Avalike
ürituste korraldamine vabadussamba juures peab olema eelnevalt
kooskõlastatud vallavalitsusega.
6.
Kullamaa
Vabadussamba ja selle ümbruse korrashoiu korraldab vallavalitsus.
7.
Kullamaa
Vabadussamba ja selle ümbruse ja sinna paigutatu rikkumine, reostamine, samuti
seda halvustavad või pühapaigale sobimatud teod loetakse avaliku korra
rikkumisteks ning nende toimepanijad võetakse haldusvastutusele.”
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 13 Valla piirid
1. Kullamaa vald kuulub Lääne maakonna koosseisu
ja asub maakonna idapoolses ääreosas. Kaugus Haapsalust on 45 km, Märjamaast 25
km, Lihulast 35 km ja Tallinnast 83 km. Territoorium piirneb Lääne maakonna
Risti, Lihula ja Martna valdadega ning Rapla maakonna Vigala ja Märjamaa
valdadega.
2. Valla piiride muutmine toimub
kooskõlas Eesti Vabariigi haldusterritoriaalse jaotuse seadusega.
§ 14 Vallaelanikud
1. Kullamaa valla elanik on isik ,
kelle alaline elukoht rahvastiku registri alusel on Kullamaa vallas.
2. Kullamaa valla elanikel on õigus saada Kullamaa
valla poolt kehtestatud soodustusi, avaldada arvamust kõikides valla valdkonda
kuuluvates küsimustes.
3. Kullamaa vallas elav või viibiv isik on
kohustatud täitma kõiki valla omavalitsusorganite poolt vastuvõetud
seaduslikke õigusakte.
5. Vallaelanikel on õigusaktide
algatamise õigus seadustega ja muude õigusaktidega sätestatud alustel ja
korras.
IV VALLA OMAVALITSUSORGANID
§ 15 Kullamaa Vallavolikogu
1.
Kullamaa
Vallavolikogu on Kullamaa valla esinduskogu, mis on valitud valla
hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse
alusel neljaks aastaks.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
2.
Volikogu
liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis seaduse alusel
vallaelanike arvust lähtudes.
3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete
volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused
lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
4. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate
küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb valla elanike
huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib valla elanike tahte
väljaselgitamiseks läbi viia elanike küsitluse.
5. Vallavolikogu määrab kindlaks oma struktuuri ja
töökorralduse käesoleva põhimäärusega .
6. Seaduses ettenähtud juhtude saabumisel on
volikogu tegutsemisvõimetu. Volikogu tegutsemisvõimetuse korral loetakse kõigi
volikogu liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad
asendusliikmed vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ja
kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.
§ 16 Kullamaa Vallavolikogu
pädevus
1. Volikogu ainukompetentsi kuuluvad küsimused on
kindlaks määratud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ning nende
lahendamise üleandmine teistele kohaliku omavalitsuse organitele,
riigiasutustele või kolmandatele isikutele on keelatud.
2. Volikogu lahendab kõiki kohaliku elu küsimusi,
mis seaduste ja teiste õigusaktidega on antud kohaliku omavalitsuse või
kohaliku omavalitsusorgani pädevusse või delegeerib nende lahendamise
vallavalitsusele.
3. Volikogu ei saa lahendada küsimusi, mis seaduste
ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse või muu ametiasutuse pädevusse.
§ 17 Kullamaa Vallavolikogu
liige
1.Vallavolikogu liige on isik, kes on volikogusse
valitud vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta
juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab
valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus.
4. Vallavolikogu liikmele hüvitatakse vallavolikogu
liikme tööga seotud kulud
vastavalt Kullamaa Vallavolikogu otsusele .
5. Vallavolikogu liikmel on õigus teha
järelepärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada
dokumente ja muud teavet. Järelepärimine esitatakse kirjalikult volikogu
sekretärile, eestseisusele või volikogu istungi ajal volikogu esimehele.
Järelepärimisele vastatakse järgmisel vallavolikogu istungil, kui järelpärimise
esitaja seda nõuab. Järelepärimise esitaja võib järelepärimise kohta esitada
ettekandjale kuni 3 suulist küsimust. Järelepärimisele, millele ei nõuta
vallavolikogu istungil vastamist, vastatakse kirjalikult 1 kuu jooksul arvates
järelepärimise esitamisest. Vallavanemal on õigus enda asemel volitada
järelepärimisele vastama teist vallavalitsuse liiget või vastava alaga
tegelevat ametnikku. Dokumendid ja muu teave esitatakse vallavolikogu liikmele
hiljemalt 1 kuu jooksul pärast vallavolikogu või vallavalitsuse kantseleile
taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega
keelatud.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
6. Kui järelepärimisele antud
vastus volikogu liiget ei rahulda või kui vastaja seda soovib, esitatakse
volikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta
järelepärimisele vastamine volikogu istungi päevakorda.
7. Järelepärimisele vastamine on
kohustuslik.
8. Vallavolikogu
liikme valimisel vallavanemaks või kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või
nimetamisel ametisse palgaliseks vallavalitsuse liikmeks ja teiste seaduses
ettenähtud juhtudel tema volitused vallavolikogu liikmena peatuvad.
9. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad
ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel.
10. Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või
peatumisel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliikmel
on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused.
11. Vallavolikogu asendusliikmed registreerib valla
valimiskomisjon vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse
põhimõtetele. Asendusliikmete nimekirja esitab valimiskomisjon volikogu
esimehele .
12. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu
sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide
konflikt.
12.1. Huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui
ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või
osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema
lähisugulaste või – hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui
juriidiliseks isikuks on:
1. täisühing, mille osanik on ametiisik või tema
lähisugulane või –hõimlane;
2. usaldusühing, mille täisosanik või usaldusosanik
on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane;
3. osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu
liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane;
4. aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või
nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või – hõimlane;
5. tulundusühistu, mille juhatuse või
revisjonikomisjoni liige on ametiisik, või tema lähisugulane või – hõimlane;
6. muu eraõiguslik juriidiline isik, mille juht-
või järelevalveorgani liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane.
13. Punktis 12 märgitud juhtudel teeb volikogu
liige avalduse enda mitteosalemise kohta päevakorrapunkti arutamisel ning
otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
14. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma
majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima korruptsioonivastase seaduse
nõudeid.
§ 18 Volikogu esimees ja
aseesimees
1. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse
volikogu poolt ja kehtestatud korras kuni neljaks aastaks.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
2. Vallavolikogu esimees:
2.1
korraldab
volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende
ettevalmistamist;
2.2
kutsub
kokku eestseisuse koosolekuid ning korraldab volikogu istungitele saabunud
materjalide menetlemist, koostab eestseisuses läbiarutatud küsimuste alusel
volikogu istungi päevakorra.
2.3
esindab
Kullamaa valda ja selle volikogu vastavalt volikogu käesolevale põhimäärusele;
2.4
kirjutab
alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele
dokumentidele;
2.5
korraldab
volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli.
2.6
täidab muid
seadustega ja volikogu poolt talle pandud ülesandeid;
3.
Volikogu
esimehe volitused volikogu esimehena peatuvad ning tema asemel juhib volikogu
tööd ning kirjutab alla volikogu õigusaktidele volikogu otsuse alusel
aseesimees alljärgnevatel juhtudel:
3.1 volikogu esimehe haiguslehel
viibimise ajal;
3.2 kehtetu (muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
3.3 volikogu esimehel esineb
arutatava küsimuse suhtes huvide konflikt käesoleva põhimääruse
§ 17 p 12 mõttes;
3.4 volikogu esimehe kirjaliku
avalduse alusel seoses tema tervisliku seisundi või muu olulise põhjusega kuni
3 kuuks.
4.
Volikogu
esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda jäädes samal ajal volikogu
liikmeks. Tagasiastumine jõustub vallasekretärile esitatud avalduses märgitud
kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgnev tööpäev avalduse esitamisest.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 19 Vallavolikogu esimehe ja
aseesimehe valimise kord
1. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse
vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu
häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles
pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppemist.
2. Volikogu esimehe valimisi juhatab valla
valimiskomisjoni esimees, volikogu aseesimehe valimist juhatab volikogu
esimees. Valimisi korraldab valla valimiskomisjon.
3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide
ülesseadmine:
3.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse
kirjalik ettepanek;
3.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise
järjekorras ning koostatakse nimekiri;
3.3. nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu
avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;
3.4. volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on
igal vallavolinikul üks hääl.
4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul
hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes
valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
4.1. häältelugemiskomisjon valmistab ette
valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise;
4.2. valimisbülletäänile märgitakse
horisontaalritta järjekorra number vastavalt kandidaatide esitamise
nimekirjale, kandidaadi nimi ning selle järel kujundatakse kolm tühja ruutu,
esimesse ruutu märgitakse poolthääl, teise vastuhääl, kolmandasse erapooletu
hääl.
Märge ruutu tehakse risti moodustamisega.
4.3. hääletamistulemuste kohta koostab komisjon
protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed;
4.4. valimistulemused tehakse kindlaks valla
valimiskomisjoni otsusega.
5. Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat,
kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.
6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa
nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad
kandideerima kaks enamhääli saanud kandidaati.
7. Kui ka kordushääletusel ei saa ükski
kandidaatidest koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja uued valimised,
kusjuures kandidaatidena võib üles seada kõiki volikogu liikmeid ( ka neid, kes
osalesid kordushääletusel). Valimised kestavad seni, kuni volikogu esimees saab
valitud.
8. Hääletamisest võivad osa võtta ka
kandidaadid.
§ 20 Volikogu komisjonid
1. Volikogu töö
ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega
süvendatult tegelemiseks ja muude volikogu pädevusse kuuluvate ülesannete
täitmiseks moodustatakse volikogu alatised komisjonid. Volikogu võib moodustab
ka tööks vajalikke ajutisi komisjone.
2. Komisjonid moodustatakse
valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse korraldamiseks antud valdkonnas,
volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuse- (määruse-)
projektide ettevalmistamiseks ja vastuvõetud volikogu määruste ja otsuste
täitmise kontrollimiseks.
3. Komisjonidele suunavad
materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, volikogu esimees, komisjonide liikmed,
vallavalitsus ja vallavanem.
4. Komisjon võib volikogu
istungil esitada motiveeritud taotluse õigusakti eelnõu võtmiseks komisjoni
menetlusse. Taotluse rahuldamise korral lülitatakse eelnõu kõige varem volikogu
järgmise korralise istungi päevakorda.
5. Komisjonide moodustamine
ja nende koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjonide likvideerimine ja
reorganiseerimine toimub volikogu poolt komisjoni või volikogu eestseisuse
ettepanekul. Komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu poolt komisjoni
esimehe esildise alusel.
6. Komisjoni esimees
valitakse volikogu liikmete hulgast.
7. Komisjoni töökorraldus:
7.1 Komisjoni töövorm on koosolek.
7.2 Komisjoni asjaajamiskeel on eesti keel.
7.3 Komisjoni esimesel koosolekul valib komisjon
aseesimehe.
7.4 Komisjoni esindab ja tööd korraldab komisjoni
esimees või tema äraolekul aseesimees.
7.5 Komisjon kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.
Koosoleku toimumisest teatatakse vähemalt
neli päeva ette.
7.6 Komisjon vormistab koosoleku päevakorras olnud
küsimused otsustena. Komisjoni protokollid ja otsused on üldkättesaadavad
niivõrd kuivõrd avalikustamine ei ole vastuolus seadusega.
7.7 Komisjon on pädev otsustama, kui koosolekul
osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmed, nende seas komisjoni esimees või
aseesimees.
7.8 Komisjoni otsused võetakse vastu koosolekul
osalenud komisjoni liikmete lihthäälteenamusega
7.9 Komisjoni koosolekud protokollitakse, koosoleku
protokolli kantakse:
- koosoleku toimumise aeg
ja koht;
- osavõtjate nimed;
- arutusele tulevad
küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused;
- komisjoni liikmete
eriarvamused;
- muud andmed, mida
komisjon vajalikuks peab.
7.10 Komisjoni protokollile kirjutab alla komisjoni
esimees. Komisjoni liige võib soovi korral protokollile kaasallkirja anda.
Komisjoni protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate
andmete õigsuse eest.
7.11 Komisjoni koosoleku protokollid peavad vastama
haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
7.12 Protokollid asuvad vallavalitsuse kantseleis.
Komisjon saadab protokolli või otsuste ärakirjad asjasse puutuvatele isikutele
7 päeva jooksul protokolli koostamisest.
7.13 Üldjuhul vaatavad komisjonid käsitletavad
küsimused läbi ja esitavad koosoleku protokolli vallavalitsuse kantseleisse
hiljemalt kaks päeva enne volikogu istungit.
7.14 Komisjoni liikmel on õigus nõuda oma
ettepaneku hääletamisele panemist komisjonis või volikogu istungil.
7.15 Käesolev põhimäärusega reglementeerimata
töökorra otsustab komisjon iseseisvalt.
8. Volikogu liikmed võivad kuuluda igaüks mitte
rohkem kui kahte alatisse komisjoni.
9. Komisjonide otsused on soovitusliku iseloomuga
ning need viiakse ellu volikogu määruste ja otsustega, samuti vallavalitsuse
määruste ja korraldustega.
10. Komisjonil on õigus:
10.1 kaasata oma tegevusse
asjatundjaid ja sõltumatuid eksperte selleks vallaeelarves ettenähtud
vahendite arvelt. Ekspertide kaasamine peab olema eelnevalt
kooskõlastatud volikogu esimehega.
10.2 nõuda vallavalitsuse
struktuuriüksustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni.
11. Komisjoni asjaajamise tagab vallavalitsuse
kantselei.
12. Volikogu komisjoni liikmete osalemine
koosolekutel hüvitatakse volikogu poolt sätestatud korras. Kui vallavalitsuse
ametnikule tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu komisjoni töös väljaspool
ametniku tööaega, hüvitatakse osalemine volikogu poolt sätestatud korras.
13. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel
igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava
otsuse teatavakstegemisest.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M, 21.04.2006 määrus nr 17M).
§ 21 Revisjonikomisjon
1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks
vallavalitsuse- ja majandustegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni.
2.
Revisjonikomisjoni
esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.
3. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord
aastas valla põhimääruses sätestatud korras:
3.1
vallavalitsuse
tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
3.2
tulude
tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;
3.3 valla ametiasutuste ja munitsipaalasutuste raamatupidamise õigsust ja
munitsipaalasutustesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust;
3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
3.5. vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse
seaduslikkust ja otstarbekust.
4. Avastatud puuduste ja nende kõrvaldamise
ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab
kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle
koos aktiga volikogule.
5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja
kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
6. Revisjonikomisjon peab enne majandusaasta
aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama
märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 22
Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste üldsätted.
1. Komisjon
kontrollib seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud valdkondades
vallavalitsuse ja valla asutuste tööd vallavolikogu poolt kinnitatud
kontrollimiste plaani või vallavolikogu otsuse alusel.
2.
Kontrollimist viivad läbi komisjoni liikmed , kaasates koosseisuväliseid
eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks võib komisjon moodustada
oma otsusega töörühma, mida juhib komisjoni liige.
3.
Koosseisuväliste ekspertide finantseerimine toimub volikogu eelarvest.
Ekspertidega sõlmib töölepingu volikogu esimees revisjonikomisjoni esimehe
ettepaneku alusel.
4. Komisjoni
esimehe või töörühma juhi ülesandeks on kontrollülesande vormistamine,
kontrollimise läbiviimine, kontrolli tulemuste vormistamine ning komisjoni ja
vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine.
5. Kontrolli
alustamiseks informeerib kontrollija talle antud ülesandest kontrollitava
asutuse juhti ja esitab asutuse juhile allkirja vastu kontrollülesande koopia.
6.
Kontrollitava asutuse juht on kohustatud kontrollijale looma töötingimused ja
vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel
organisatsioonilist ja tehnilist abi.
7. Kontrollimise läbiviimiseks võib volikogu
kehtestada üksikasjalikuma korra.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M, 21.04.2006 määrus nr 17M).
§ 23 Volikogu eestseisus
1. Volikogu võib moodustada eestseisuse oma
töö koordineerimiseks ja volikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks. Sinna
kuuluvad:
1.1 volikogu esimees;
1.2 volikogu aseesimees;
1.3 komisjonide esimehed;
1.4 fraktsioonide esimehed.
2. Eestseisuse töövormiks on koosolek, mida juhatab
volikogu esimees või tema
äraolekul esimehe asetäitja.
3. Eestseisuse tööst võib nõuandva häälega osa
võtta vallavanem või tema poolt volitatud ametiisik.
4. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele
nõuandva iseloomuga.
5. Eestseisused on avalikud, kui eestseisus ei
otsusta teisiti, ja nendest võivad osa võtta kõik volikogu liikmed.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 24 Volikogu fraktsioonid
1. Volikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks.
Vähemalt 3-liikmeline rühm võib
registreeruda volikogu fraktsioonina.
2. Fraktsiooni tegevuse alustamiseks esitavad
fraktsiooni moodustada soovivad volikogu liikmed oma allkirjaga varustatud
kirjaliku avalduse volikogu esimehele.
3. Volikogu fraktsioon registreeritakse volikogu
otsusega.
4. Fraktsioon valib endale esimehe ( soovi
korral ka aseesimehe), kes tegutsevad fraktsiooni nimel.
5. Fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja
kõik selle muudatused.
Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte
fraktsiooni.
6. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal
fraktsioonist lahkuda, informeerides sellest fraktsiooni ja volikogu esimeest
kirjalikult.
7. Fraktsioonil on õigus üles seada kandidaat
volikogu poolt valitava ametikoha täitmiseks.
8. Fraktsioonil on õigus pärast istungi päevakorras
oleva päevakorrapunkti hääletusele panemise otsust nõuda 5- minutilist vaheaega
nõupidamiseks.
§ 25 Volikogu istung
1. Vallavolikogu täiskogu töövormiks on istung, mis
toimub vastavalt vallavolikogu poolt kindlaksmääratud korras.
2. Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu
esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul
juhatab volikogu istungit vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimest
istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni
esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja
aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine.
Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei
osutunud esimees valituks.
3. Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab vallavolikogu esimees
või tema asendaja. Päevakorra projekt arutatakse läbi vallavolikogu
eestseisuses (välja arvatud uue koosseisu esimese istungi päevakorra ja
volikogu istungid kuni eestseisuse moodustamiseni) ning esitatakse
vallavolikogule. Päevakord kinnitatakse vallavolikogu istungil
poolthäälte-enamusega.
4. Vallavolikogu arutab istungil päevakorda
kinnitatud küsimusi, mille eelnõud on volikogu liikmetele eelnevalt teatavaks
tehtud.
5. Vallavolikogu teeb otsused poolthäälteenamusega.
Volikogu koosseisu häälteenamus on nõutav seadusega ettenähtud juhtudel.
Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised toimuvad salajase hääletamise
teel.
5.1 poolthäälte enamus - poolt
hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu;
5.2 volikogu koosseisu häälteenamus
- poolt hääletab enam kui pool volikogu koosseisust;
5.3. Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste küsimuste
otsustamisel:
5.3.1. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.
5.3.2. koormiste määramine.
5.3.3. vallavara valitsemise korra kehtestamine.
5.3.4. valla arengukava vastuvõtmine.
5.3.5. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine.
5.3.6. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine.
5.3.7. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime
muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks.
5.3.8. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine.
5.3.9. vallavanema valimine.
5.3.10. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele,
volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele,
revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.
5.3.11. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning
põhikirja kinnitamine ja muutmine.
5.3.12. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku
omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine.
5.3.13. Riigikohtule taotluse esitamine tunnistada väljakuulutatud, kuid
jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus
põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või
ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku
omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
6. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi
otsustatakse hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui
vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
7. Volikogu liikmel on õigus hääletamistulemusi
vaidlustada kohe samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab
volikogu. Hilisemaid pretensioone volikogu ei arvestata.
8. Volikogu tehnilist teenindamist korraldab
vallakantselei.
9. Volikogu kutsub kokku volikogu esimees või tema
asendaja vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu liikmete
ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.
10. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses
näidata arutamisele tulevad küsimused Kutse peab olema volikogu liikmetele üle
antud või teatavaks tehtud vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit.
Kutsele lisatakse istungi päevakorda võetud õigusaktide eelnõud.
11.Volikogu esimees võib istungi kokku kutsuda ka
muul ajal, juhul kui seda
vajalikuks peab või seda nõuab kirjaliku
avalduse alusel vähemalt neli volikogu
liiget või vallavalitsus.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 26 Volikogu istungi päevakorra
ettevalmistamine
1. Volikogu õigusaktide eelnõusid võivad esitada:
1.1 vähemalt 1% hääleõiguslikest
Kullamaa valla elanikest;
1.2 vallavolinikud;
1.3 komisjonid;
1.4 eestseisus;
1.5 fraktsioonid;
1.6 vallavalitsus;
1.7 vallavanem.
2. Üldjuhul võetakse õigusakti eelnõu volikogus
arutusele 4 nädala jooksul arvates
selle esitamise päevast.
Volikogu esimehel ei ole õigust talle esitatud õigusakti eelnõud arutlusele suunamata
jätta.
3. Vallaelanike poolt esitatakse õigusakti
eelnõu vallavalitsusele, millele lisatakse allkirjadega varustatud eelnõu
esitajate nimekiri. Kui esitatud eelnõus käsitletav küsimus kuulub volikogu
pädevusse, esitab vallavalitsus selle 2 nädala jooksul volikogule lahendamiseks
koos omapoolse seisukohaga. Eelnõu esitajate esindajal on õigus osaleda eelnõu
arutelul vallavalitsuses ning volikogus.
4. Muudel juhtudel tuleb eelnõud esitada volikogu
esimehele. Eelnõu vormistamisel tuleb ära näidata selle esitaja, koostaja ning
esitamise kuupäev.
5. Esitatud eelnõu suunamine komisjonidesse toimub
eestseisuse koosolekul või volikogu istungil. Komisjonil on õigus nõuda eelnõu
läbivaatamiseks vähemalt 3 tööpäeva.
6. Komisjoni poolt esitatav eelnõu saadetakse
eestseisuse kaudu otse volikogu istungile.
7. Eelnõu esitajal on õigus teha volikogu esimehele
ettepanek eelnõu päevakorda võtmise tähtaja suhtes.
8. Komisjon või vallavalitsus võivad volikogu
istungil protestida neile eelnõu menetlemiseks jäetud liialt lühikese
ajavahemiku üle. Protesti rahuldamisel määratakse volikogu poolt täiendav
ettevalmistusaeg.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 27 Volikogu
päevakorraprojekti koostamine
1. Istungieelse menetluse läbinud ning nõutavas
korras ettevalmistatud eelnõudest ja järelpärimistest koostab volikogu esimees
volikogu istungi päevakorra projekti, määrates ära päevakorraküsimuste
arutamise järjekorra .
2. Päevakorraprojektis peab olema näidatud volikogu
määruse või otsuse eelnõu nimetus ja esitaja, samuti järelpärimise- küsimuse
lühiiseloomustus, selle esitaja ning sellele vastaja. Iga ettekande juures peab
olema näidatud, kes on selle esitaja.
§ 28 Volikogu istungi
läbiviimine
1. Istungit juhatab volikogu esimees või
aseesimees. Kui volikogu esimees või aseesimees puudumise või
enesetaandamise tõttu ei saa istungit juhatada, juhatab volikogu istungit
vanim kohalolev vallavolinik. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud.
Istung kuulutatakse kinniseks vastavalt seadusele. Istungi töökeel on eesti
keel.
2. Volikogu istungi alguses vaadatakse läbi
ettepanekud päevakorrapunktide istungil läbivaatamise järjestuse osas. Seejärel
vaadatakse läbi täiendavad ettepanekud ja protestid päevakorra ning istungi
ettevalmistamise kohta.
3. Protestid esitatakse istungi juhatajale
kirjalikult. Juhataja loeb kõik need ette ja lahendab ükshaaval. Protestide
suhtes diskussiooni ja hääletamist ei toimu.
4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist
kinnitatakse istungi päevakord. Seda tehakse poolthäälte enamusega. Kui
päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid
ükshaaval kinnitamisele.
5. Istungi päevakorra kinnitamise järel tehakse volikogu liikmetele
teatavaks
vallavolinike, fraktsioonide, komisjonide,
toimkondade ja eestseisuse avaldused.
Kui avaldus on enne volikogu istungi algust
kirjalikult kõigile vallavolinikele kätte jagatud, võib selle ette lugemata
protokolli kanda.
6. Volikogu istungitest võivad sõnaõigusega osa
võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt volikogu
istungile kutsutud isikud. Sõna andmise neile otsustab istungi juhataja.”
7. Sõnavõtud on volikogu istungil ajaliselt
piiratud: ettekanne ei tohi ületada 15 minutit, kaasettekanne 10 minutit,
sõnavõtt 3 minutit. Kui kõneleja räägib üle aja, hoiatab istungi juhataja teda
või katkestab sõnavõtu.
8. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib
ettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühes päevakorrapunktis antakse ühele
volinikule küsimuse esitamiseks ja repliigiks sõna kuni kaks korda. Ettekandja
võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele vallavalitsuse või
komisjoni liikmele.
9. Sõnavõtusoovist annavad saadikud märku käega. Eelisjärjekorras
antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.
(muudatus Kullamaa
Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)
§ 29 Eelnõude lugemine
1. Volikogu õigusaktide eelnõud pannakse volikogu
istungil ühele või mitmele lugemisele.
2. Kehtetu (muudatus Kullamaa
Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)
3. Eelnõu saatmise järgmisele lugemisele
otsustab volikogu lihthäälteenamusega.
Eelnõu järgmiseks lugemiseks peab selle esitaja või
redaktsioonitoimkond koostama parandatud või täiendatud teksti.
4. Kui eelnõu on planeeritud panna või otsustatakse
panna mitmele lugemisele, võib esimesel lugemisel diskussioon ära jääda.
5. Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe
eelnõu ( va eelnõu, mis käsitleb Kullamaa valla põhimääruse muutmist) mitu
lugemist. Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15- minutiline
vaheaeg.
6. Eelnõu algataja võib selle tagasi võtta arutelu
igas staadiumis. Volikogu võib lihthäälteenamusega eelnõu tagasi saata pärast
läbirääkimiste lõppu. Eelnõu ei saa tagasi võtta ega tagasi saata, kui ta on
pandud lõplikule hääletamisele.
§ 30 Eelnõude redigeerimine kehtetu (muudatus
Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)
§ 31 Hääletamine
1. Küsimusi otsustatakse volikogus hääletamise
teel. Hääletamise korraldab istungi juhataja.
2. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletusvormi
muutmine otsustatakse poolthäälte enamusega.
3. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.
4. Volikogu otsustused tehakse kohalviibivate
volikogu liikmete poolthäälte enamusega, arvestades käesolevas
reglemendis ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses toodud erisätteid.
5. Läbirääkimiste lõpetamise järel paneb istungi
juhataja eelnõu hääletamisele. Pärast hääletamisele panekut võib fraktsioon
nõuda kuni 5- minutilist vaheaega nõupidamiseks. Hääletamise eel on igal
volikogu liikmel õigus nõuda kvoorumi kontrollimist. Kui kvoorum puudub,
katkestatakse antud küsimuse arutamine.
6. Kui keegi volikogu liikmetest vaidlustab avaliku
hääletamise tulemuse või hääletusprotseduuri korrektsuse ja volikogu otsustab
korraldada kordushääletuse, siis on kordushääletus nimeline.
7. Kehtetu (muudatus
Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005 määrus 140M)
8. Hääletamine isikuvalimistel on salajane.
§ 32 Vallavoliniku taandamine
1. Vallavolinik võib ennast taandada küsimuse
arutamiselt erapooletuse tõttu, kui
arutatav küsimus puudutab tema, tema lähedase
sugulase, hõimlase või teiste lähedaste isikute huve.
2. Enesetaandamise ettepaneku võib vallavolinikule
teha ka volikogu või mingi osa sellest, kuid selle arvestamine on vallavoliniku
südametunnistuse asi.
3. Enesetaandamisest teatab vallavolinik enne
nimetatud päevakorrapunkti juurde asumist, selles punktis ta sõna ei võta ja
hääletamises ei osale.
§ 33 Umbusaldusmenetlus volikogus
1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib
algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele,
volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele,
revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, või valitsuse
liikmele. Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus
algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse
algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi
juhatajale üle.
2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse
volikogu järgmise istungi päevakorda.
3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse
avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja
ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või
revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse
avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe
valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel
volikogu vanim liige.
4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või
valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist.
Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue
vallavanema või määrab vallavanema asendaja kuni uue vallavanema valimiseni.
5. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab
valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele
valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Valitsuse
volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse
liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse
liikmete ametist vabastamise.
5. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele
valitsuse liikmele ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 6. lõikes
sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad
täidetakse sama seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud
korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.
7. Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse
tagajärjel ei ole täidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 6.
lõikes sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku
arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete
ametisse nimetamiseni.
8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu
istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel
algatada uut umbusalduse avaldamist.
9. Umbusalduse avaldamine on vallavanema või
valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse
seaduse §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste
kõrval.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M, 21.04.2006 määrus nr 17M).
§ 34 Volikogu õigusaktid
1.
Volikogu
võtab üldaktidena vastu määrusi ning üksikaktidena otsuseid.
Volikogusse arutamiseks esitatakse määrused ja
otsused eelnõudena, mille menetlemisel ja vastuvõtmisel tuleb lähtuda
haldusmenetluse seadusega kehtestatud nõuetest.
2.
Volikogu
õigusaktide algatamise õigus on:
2.1 volikogu liikmel;
2.2 volikogu komisjonil;
2.3 volikogu fraktsioonil;
2.4 vallavalitsusel;
2.5 vallavanemal;
2.6 vallaelanikel seaduses
sätestatud korras .
3. Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele
ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.
4. Volikogu õigusaktide eelnõude
arutamise ja vastuvõtmise kord määratakse kindlaks käesoleva põhimäärusega.
5. Volikogu määruste eelnõud avalikustatakse enne
nende jõustumist vallavalitsuse kantseleis, valla raamatukogus ja kodulehel.
6. Volikogu vastuvõetud määrused ja otsused
avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis, valla raamatukogus ja kodulehel,
volikogu otsusel ka kohalikus ajalehes.
7. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid
avaldatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele volikogu otsuse alusel ning
jõustuvad avalikustamisest.
8. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.
9. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele
kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees.
10. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla
volikogu esimees või tema asendaja.
11. Volikogu komisjoni koosoleku protokollile
kirjutab alla koosoleku juhataja.
12. Volikogu määruste ja otsuste
originaalid ning istungite protokollid, samuti volikogu komisjonide koosolekute
protokollide originaalid asuvad vallavalitsuse kantseleis ning on kättesaadavad
alates 7. päevast istungi või koosoleku toimumisest.
13. Volikogu üldaktidest tehakse
ärakirju taotleja avalduse alusel ning vallavalitsuse poolt kehtestatud
kantseleiteenuse hinna tasumisel.
14. Volikogu istungi protokollid ning
otsused on reeglina avalikud, ärakirja väljastamine on tasuline.
15. Volikogu ja komisjonide töö protokolle ja
otsuseid, mis puudutavad diskreetseid isikuandmeid, kolmandatele isikutele ei
tutvustata.
16. Volikogul ei ole õigus muuta ning
tühistada vallavalitsuse määruseid ja korraldusi. Volikogu võib vallavalitsuse
õigusakte vaidlustada seadusega ettenähtud korras.
§ 35 Volikogu töö avalikustamine
1. Volikogu istungid on reeglina avalikud. Volikogu
istungi või selle osa võib kuulutada kinniseks, kui niisugune otsus on vastu
võetud volikogu koosseisu häälteenamusega. Kinnise istungi ajal on saalis
ainult volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, volikogu sekretär ja
kutsutud isikud. Kinnist istungit ei protokollita, fikseeritakse ainult seal
vastuvõetud otsused.
2. Volikogu istungitest ning eestseisuse ja
komisjonide koosolekutest koostatakse protokollid, millele kirjutab alla
istungi või koosoleku juhataja. Volikogu istungi protokollile lisatakse seal
vastuvõetud määrused ja otsused.
3. Volikogu, eestseisuse ja komisjonide protokollid
avalikustatakse vallakantselei kaudu.
(muudatus Kullamaa
Vallavolikogu 21.04.2006 määrus nr 17M).
§ 36 Vallavalitsus –
omavalitsuse täitevorgan
1. Kullamaa Vallavalitsus on vallavanema poolt
moodustatav ja volikogu poolt kinnitatav kollegiaalne täitevorgan, mis viib
praktilise tegevusega ellu õigusaktides Kullamaa vallale kui
omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud
ülesandeid.
2. Vallavalitsus realiseerib temale pandud
ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja
toetamise, oma otsuste täitmise kontrolli kaudu.
3. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse
üksikud ülesanded lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise
vastutajaks nende täitmise eest.
4. Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate
koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu.
§ 37 Vallavalitsuse struktuur,
moodustamine, volituste aeg
1. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja
vallavalitsuse liikmed.
2. Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu
kinnitab vallavolikogu vallavanema vastava esildise alusel avalikul hääletusel.
Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks ja
ametisse nimetamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana.
3. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse
nimetamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega alusel avalikul
hääletamisel.
4. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt
ametisse kinnitamise päevast.
5. Vallavalitsuse üksiku liikme ametisse
kinnitamise ja ametist vabastamise otsustab volikogu vallavanema või valitsuse
liikme taotluse alusel.
6. Kehtetu (Kullamaa Vallavolikogu 21.04.2006
määrus nr 17M)
7. Vallavalitsuse liikmete töö hüvitamine toimub
volikogu poolt kehtestatud korras.
§ 38 Vallavalitsuse pädevus
1. Vallavalitsus on kohustatud otsustama,
korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seadustega,
muude õigusaktidega, käesoleva põhimäärusega või teiste vallavolikogu
õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
2. Vallavalitsus:
2.1 valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes
vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest;
2.2 lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste
või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks
vallavalitsusele;
2.3 lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse
või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on
vallavolikogu delegeerinud vallavalitsusele;
2.4 lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu
pädevusse.
2.5 juhib valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste tegevust, kehtestab
oma korraldusega valla asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades
seejuures haldusmenetluse seaduse sätteid.
3. Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide
andmise, majandustegevuse kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.
4. Vallavalistus annab volikogu nõudmisel aru oma
tegevusest.
5. Vallavalitsuse ülesannete loetelu pole ammendav
ning seaduste, lepingute ja volikogu volituste alusel on pidevalt täienev.
§ 39 Vallavanem
1. Vallavanem:
1.1 korraldab vallavalitsuse
tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
1.2 esindab valda vastavalt
seadusega, valla või põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
1.3 annab
vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
1.4 kirjutab alla
vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse
dokumentidele;
1.5 esitab volikogule
kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
1.6 esitab volikogule
ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme
vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme
ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
1.7 esitab vallavalitsusele
ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse
kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb
valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab
tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei
ole sätestatud teisiti;
1.8 esitab majanduslike
huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
1.9 täidab muid talle
seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
4.
Vallavanem
ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või
kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku
omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva
jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust,
kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 39 1 Vallavanem
asendamine
1. Vallavanemat asendab puhkusel või
teenistuslähetusel olemise või haigestumise ajal abivallavanem. Kui ka
abivallavanem on ära, on asendajaks vallavanema poolt määratud üks valitsuse
liikmetest.
2. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele
ja muudele Vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele
sõnad „vallavanema ülesannetes”.
(muudatus Kullamaa
Vallavolikogu 21.04.2006 määrus nr 17M).
§ 40 Vallavanema valimine
1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku
kutsuda hiljemalt kahe kuu jooksul pärast vallavolikogu esimest istungit.
2. Seadusest tulenevalt valitakse vallavanem
salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.
3. Vallavanema kandidaatide ülesseadmine:
3.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu
liige kirjaliku ettepaneku;
3.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise
järjekorras ning koostatakse nimekiri;
3.3. nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu
avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;
3.4. vallavanema valimisel on igal vallavolinikul
üks hääl.
4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul
hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes
valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
4.1. häältelugemiskomisjon valmistab ette
valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise;
4.2. valimisbülletäänile märgitakse
horisontaalritta järjekorra number vastavalt kandidaatide esitamise
nimekirjale, kandidaadi nimi ning selle järel kujundatakse kolm tühja ruutu,
esimesse ruutu märgitakse poolthääl, teise vastuhääl, kolmandasse erapooletu
hääl.
Märge ruutu tehakse risti moodustamisega.
4.3. hääletamistulemuste kohta koostab komisjon
protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed;
4.4. protokolli kinnitab vallavolikogu
poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel.
5. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes
saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.
6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa
nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad
kandideerima kaks enamhääli saanud kandidaati.
7. Kui valimistel
osales vaid üks kandidaat, siis alustatakse uute valimistega vastavalt
käesoleva põhimääruse § 38 sätestatud tingimustele. Valimised jätkuvad seni
kuni vallavanem saab valitud.
8. Vallavanema vabastamisel
ametist tema kirjaliku avalduse või seoses tema nimetamisega või valimisega
riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus
ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu
samal istungil uue vallavanema või määrab vallavanema asendaja kuni uue
vallavanema valimiseni.
(muudatus Kullamaa
Vallavolikogu 21.04.2006 määrus nr 17M).
§ 41 Vallavalitsuse töökorraldus
1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Üldjuhtudel
toimuvad istungid kaks korda kuus.
2. Vallavalitsuse istungid on kinnised.
3. Vallavalitsuse istungile esitatakse arutamiseks
küsimusi, mis kuuluvad vallavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset
otsustamist ning vallavalitsuse määruse, korralduse või protokollilise otsuse
vastuvõtmist.
4. Ettepanekuid küsimuste vallavalitsuse istungi
päevakorda võtmiseks võivad esitada vallavalitsuse liikmed, nõunikud,
struktuuriüksuste juhid, vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid, volikogu
liikmed.
5. Ettepanekud küsimuste päevakorda võtmiseks koos
ettevalmistatud materjalidega esitatakse vallasekretärile.
6. Vallavalitsuse ja tema
hallatavate asutuste töö koordineerimiseks ja nendes toimuva ülevaate saamiseks
ning vallavalitsuse istungil arutusele tulevate küsimuste kooskõlastamiseks
toimuvad juhtkonna nõupidamised. Nõupidamistest võtavad osa vallavalitsuse
liikmed, nõunikud, struktuuriüksuste juhid, vajadusel hallatavate asutuste
juhid ning teised vallavalitsuse ametnikud.
7. Vallavalitsus võtab vallavalitsuse istungil
üldaktidena vastu määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Määrused ja
korraldused jõustuvad seadustes ettenähtud korras .
8. Vallavalitsuse määrused avalikustatakse
vallakantseleis, kodulehel ja valla
raamatukogus, vallavalitsuse korraldusel ka kohalikus ajalehes. Vallavalitsuse
istungite protokollide ning määruste ja korralduste originaalid on
kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis alates 7. päevast istungi toimumisest.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu 27.09.2005
määrus 140M)
§ 42 Materjalide esitamine
vallavalitsuse istungile
1. Küsimuse lülitamiseks
vallavalitsuse istungi päevakorda on küsimuse esitaja kohustatud
esitama vallavalitsuse määruse, korralduse või protokollilise otsuse
projekti, mis on kooskõlastatud asjaosalistega ning vajadusel õiendi ja muud
selgitavad või esitatud projekti vastuvõtmise vajadust põhjendavad
materjalid.
2. Vallavalitsuse määruse,
korralduse või protokollilise otsuse projekti viseerivad.
2.1
koostaja;
2.2
asjaosalised,
kellele projektis antakse ülesandeid või keda küsimus puudutab;
2.3 vallavalitsuse
vastava ala struktuurüksuste juhid (ka vallavanem, abivallavanem )
vastavalt tööjaotusele;
2.4
vallasekretär
3. Küsimuse ettevalmistamiseks vallavalitsuse
istungile võidakse kaasata vallavolikogu komisjone, erialaspetsialiste või
moodustada ajutisi töökomisjone.
4. Vallavalitsuse määruse, korralduse või
protokollilise otsuse projekti koostamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse
seaduse nõuetest ja täita alljärgnevaid nõudeid:
4.1 akti sõnastus peab olema normitehniliselt ja
keeleliselt korrektne ning üheselt mõistetav;
4.2 akti pealkiri peab vastama akti sisule ning
aktis peab sisalduma viide õigusaktile, mille alusel küsimus lahendatakse ning
akti vastuvõtmise põhjendus;
4.3 probleemi lahendamiseks peab akt sisaldama
konkreetseid ülesandeid, abinõusid ülesannete täitmiseks ning ülesannete
täitjaid, täitmise tähtaegu ja akti täitmise eest vastutavaid isikuid,
vajadusel ka viidet akti edasikaebamise võimalustele.
§ 43 Istungite läbiviimine ja
protokollimine
1. Istungi avab ja vallavalitsuse istungit juhatab
vallavanem, tema äraolekul abivallavanem või vallavanema määratud
vallavalitsuse liige.
2. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema
istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või
tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. Otsustused
võetakse vastu poolthäälteenamusega.
3. Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi
istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. Istungi
päevakorda võib täiendada vallavalitsuse liikmete nõusolekul .
4. Istungi käik protokollitakse. Istungit
protokollib vallavalitsuse poolt määratud protokollija. Protokollile kirjutavad
alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Istungil vastu võetud
määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või abivallavanem,
olenevalt sellest, kes istungit juhatas ning vallasekretär.
5. Istungil esitatud eelnõude
parandusettepanekud vormistab küsimuse ettevalmistaja ning esitab
vallasekretärile istungile järgneva tööpäeva jooksul. Vallasekretär
kooskõlastab parandused istungit juhatanud vallavanema või abivallavanemaga.
6. Vallavalitsuse istungi nõuetekohane protokoll
ning vastu võetud määrused ja korraldused vormistatakse 7 päeva jooksul pärast
istungit.
7. Vastu võetud õigusaktide seaduslikkuse ning õige
sisulise vormistamise eest vastutab vallasekretär. Istungi protokolli ja vastu
võetud normatiivaktide tähtaegse tehnilise vormistamise, registreerimise ning
asjaosalistele väljastamise eest vastutab vallasekretär.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 44 Vallavalitsuse määrused ,
korraldused, protokollilised otsused ning nende täitmine
1. Vallavalitsuse määrus on õigustloov üldakt, mis
võetakse vastu kollegiaalset otsustamist nõudvas küsimuses vallavalitsuse
istungil. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist valla
kantseleis, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.
2. Vallavalitsuse korraldus on üksikakt , mis
võetakse vastu kollegiaalset otsustamist vajavates üksik- või ajutise
iseloomuga küsimustes. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui
korralduses ei sätestata hilisemat tähtaega.
3.
Vallavalitsuse
protokolliline otsus ei ole õigustloov akt, see võetakse vastu järgmistes
kollegiaalset otsustamist nõudvates küsimustes:
3.1
vallavolikogu
määruse või otsuse projekti heakskiitmisel ja edasisaatmisel vastuvõtmiseks
volikogus või esitatud projekti tagasikutsumiseks;
3.2
vallavalitsuse
kompetentsi kuuluvas küsimuses põhimõttelise otsuse vastuvõtmisel, mis vajab
täiendavat ettevalmistamist enne vallavalitsuse määruse või korralduse
vastuvõtmist;
3.3
vallavalitsuse
struktuurüksuste ja vallavalitsuse töötajatele ühekordsete ülesannete andmisel;
3.4
ärakuulatud
informatsiooni teadmiseks võtmisel;
3.5
volikogu
otsuse või määruse täitmise korraldamiseks;
3.6
muudes
küsimustes.
4. Vallavalitsuse määrused, korraldused
väljastatakse asjaosalistele 5 päeva jooksul peale protokolli vormistamist.
5. Vallavalitsuse õigustloova akti täitmist
kontrollib õigusaktis märgitud isik, vastava valdkonna struktuurüksuse
ametiisik või vallasekretär.
6. Kui vallavalitsuse istungile esitatud
materjalide põhjal otsust vastu ei võeta ning määruste, korralduste või
protokolliliste otsuste eelnõud vajavad täiendavat kontrollimist,
tagastatakse materjalid täpsustavate või põhjendavate märkustega küsimuse
ettevalmistajale.
7. Seadusega ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus
olevate vallavalitsuse aktide muutmise või tühistamise algatamise õigus ja
kohustus on vallasekretäril. Vallasekretär esitab vastava kirjaliku taotluse
koos põhjendatud arvamusega vallavalitsuse istungile seisukoha võtmiseks.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 45 Küsimuste esitamine
vallavolikogule
1. Vallavolikogule arutamiseks
esitatavad küsimused vormistatakse volikogu määruse või otsuse eelnõuna, mille
heakskiitmise kohta võetakse vastu vallavalitsuse protokolliline otsus.
2. Volikogusse esitatavatele eelnõudele lisatakse
vajalikud seletuskirjad, õiendid või muud küsimust selgitavad dokumendid.
§ 46 Asjaajamise üldpõhimõtted
1. Asjaajamise korraldamise aluseks Kullamaa
Vallavalitsuses on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud asjaajamiskorra
ühtsed alused ning asjaajamine peab tagama vallavalitsuse töö
ja koostatavate dokumentide korrektsuse, dokumentide kättesaadavuse ja
tähtaegse vastamise ning dokumentide säilimise.
2. Asjaajamist korraldab valla kantselei.
3. Asjaajamise korraldamise eest Kullamaa
Vallavalitsuses vastutab vallasekretär. Asjaajamist vallavalitsuse kantseleis
korraldab sekretär-asjaajaja, kes registreerib vallavalitsuse poolt vastuvõetud
dokumendid, registreerib sissetulnud ja väljasaadetavad dokumendid, edestab
dokumendid asjaosalistele, kontrollib dokumentide vormistamise õigsust ja
lahendamise tähtaegsust.
4. Asjaajamise üksikasjaline
korraldamine määratakse kindlaks Kullamaa Valla asutuste ühtse
asjaajamiskorraga. Korras kehtestatud nõudeid on kohustatud täitma kõik
Kullamaa Vallavalitsuse ja tema struktuurüksuste töötajad ja teenistujad ning
hallatavad asutused. Vajadusel võivad hallatavad asutused kehtestada oma
asjaajamiskorra, mis peab olema kooskõlas üldise korraga.
5. Asjaajamiskorraga tutvustab uut töötajat
töölevõtmisel tema vahetu juht ning annab igapäevaseks kasutamiseks töötajale
asjaajamiskorra koopia.
6. Kullamaa valla või vallavalitsuse nimel sõlmitud
lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse korraldusega määratud
ametiisik.
7. Vallavalitsuse nimel sõlmitavate lepingute
projektid kooskõlastab vallavanem või vallasekretär.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 47 Vallavalitsuse komisjonid
1.
Vallavalitsus võib oma pädevusse kuuluvate üksikküsimuste lahendamiseks
moodustada komisjone.
2. Komisjoni
moodustamise korralduses tuleb ära näidata komisjoni ülesanded, koosseis
( sealhulgas
komisjoni esimees), komisjoni finantseerimise allikad, komisjoni poolt
töö teostamise tähtaeg ning komisjoni töö eest vastutav ametiisik.
3. Komisjonile
materjalide üleandmine ning komisjonilt saadud materjalide vastuvõtmine toimub
komisjoni esimehe ja vastutava ametiisiku poolt koostatud akti alusel.
4. Komisjoni ettepanekud on
vallavalitsusele nõuandva tähtsusega.
V VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS
§ 48 Valla asutused, valla
asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded
1.
Valla
asutused on:
1.1 valla ametiasutused, mis
teostavad avalikku võimu
1.2 haridus-, kultuuri-, spordi-,
tervishoiu- ja muud valla ametiasutuste poolt hallatavad asutused, mis ei
teosta avalikku võimu, kuid finantseeritakse valla eelarvest.
2. Valla ametiasutus käesoleva põhimääruse mõistes
on Kullamaa Vallavalitsus (asutuse, mitte omavalitsusorganina) ühes struktuuriüksustega
(vallakantselei, raamatupidamise osakond, sotsiaalhoolekande
osakond, kommunaalmajanduse osakond, maakorralduse osakond jne ).
3. Volikogu võib kohaliku
omavalitsuse ees seisvate ülesannete täitmiseks asutada vallavalitsuse poolt
hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ning mille üle
vallavalitsus teostab seaduses ettenähtud teenistuslikku järelvalvet.
4. Hallatavad asutused ei ole
ametiasutused ning nendes töötamine ei ole seotud avaliku teenistusega.
5. Hallatavate asutuste pädevus
määratakse põhimäärusega, mille kinnitab volikogu, töökorralduse määrab
kindlaks ja juhid kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepaneku
alusel.
6. Valla asutused registreeritakse riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 49 Valla avalik
teenistus
1. Valla avalik teenistus on palgaline
teenistus valla ametiasutustes volikogu poolt kehtestatud ametikohtadel,
mida tähistatakse ametinimetustega.
2. Valla avaliku teenistuse korra kehtestab
vallavolikogu lähtudes avalikku teenistust käsitlevatest seadustest.
3. Valla avalikud teenistujad on ametnikud,
abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad.
4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale
nimetatud või valitud isik. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.
Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks
volitatud isikul.
Ametnik annab esmakordsel ametisse nimetamisel teda
ametisse nimetavale isikule kirjaliku ametivande.
5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ette
nähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.
6. Koosseisuväline teenistuja on
isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel
ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel puudub
alatine iseloom.
§ 50 Vallakantselei
1. Kantselei haldusalaks on
vallavolikogu ja vallavalitsuse asjaajamine, vallavolikogu ja vallavalitsuse
istungite ettevalmistamine, läbiviimine ja vastu võetud õigustloovate aktide
avalikustamine, Kullamaa valla ja vallavalitsust puudutava teabe,
välissuhtluse, vallavalitsuse infotehnoloogilise varustamise ja nõustamise ning
õigusteeninduse korraldamine.
2. Vallakantselei õigused ja kohustused
ning töökorraldus sätestatakse volikogu poolt kinnitatud põhimääruses.
3. Vallakantseleid juhib vallasekretär. Vallasekretäri nimetab ametisse ja
vabastab ametist vallavanem.
4. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt
21- aastase eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või kehtivas
korras välja antud tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
kutsenõuetele vastavuse kohta.
5. Vallasekretär :
5.1 osaleb
vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude väljatöötamisel;
5.2 valmistab
ette vallavalitsuse istungi päevakorra ja kooskõlastab istungile esitatavad
materjalid;
5.3 võtab
sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest;
5.4 annab
kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
5.5 korraldab
kohaliku omavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
5.6 esindab
valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
5.7 hoiab
valla vapipitsatit;
5.8 teostab
seadusega lubatud notariaaltoiminguid;
5.9 täidab
teisi seadusega või vallavalitsuse poolt talle pandud ülesandeid
„5.10 registreerib kriminaalmenetluse seadustiku
§-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel
vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast.
5.11 vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele
vastava koostamise eest.”
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 51 Kohaliku omavalitsuse
teenistujate teenistusalased õigused
1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale,
vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib
volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu
ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue
kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui
kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega.
1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga,
mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita.
1.3. seoses umbusalduse avaldamisega.
2. Käesolevas paragrahvi punktis 1 ettenähtud
hüvitist ei maksta kui vallavolikogu esimees, vallavanem, vallavalitsuse liige
või ametnik :
4.1 vabastatakse ametist omal
algatusel;(va vabastamine tervisliku seisundi tõttu)
4.2 valitakse vallavolikogu või
vallavalitsuse volituste lõppemisel uuesti p. 1
märgitud ametisse uue volikogu poolt;
2.3 ametniku vabastamisel ametist umbusalduse
tõttu, kui umbusalduse aluseks on avaliku teenistuse seaduses loetletud
distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus või
olulise kahju tekitamine,
2.4 jõustunud kohtuotsus
kuriteo toimepanemise süüdistusega;
§ 52 Kullamaa valla esindamine
1.
Kullamaa
valla esindamise all mõistetakse Kullamaa valla omavalitsusorganite ja
isikute pädevust esindada valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega
nii Eesti Vabariigis kui välismaal.
2.
Kullamaa
valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev
põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.
3.
Vallavolikogu
esindab valda seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega vallavolikogu
pädevusse antud küsimuste lahendamisel ning suhetes Riigikogu, Vabariigi
Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Vallavolikogu
esimees või tema asendaja esindab vallavolikogu ilma erivolituseta,
vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.
4.
Vallavalitsus
esindab seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning vallavolikogu
õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel
juhtudel täitevvõimu teostamisel. Samuti suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse
ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning
valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.
Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolitusteta,
vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse
korralduse alusel.
5.
Valla
asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest
tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse
põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse
põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.
6.
Tsiviilõiguslikes
suhetes esindab Kullamaa valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab
selleks teisi isikuid vallavanem või tema asendaja.
7.
Kohtus
esindavad Kullamaa valda ilma erivolitusteta vallasekretär ja
vallavanem. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või
vallavanema antud volituse alusel.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 53 Kodanike vastuvõtt
1. Vallavalitsuses ja tema osakondades toimub
kodanike vastuvõtt vastavalt vallavanema poolt kehtestatud korrale. Vajadusel
registreeritakse vastuvõtule soovijad eelnevalt sekretär-asjaajaja juures. Kui
ametiisikul pole väljakuulutatud vastuvõtupäeval võimalik kodanikku vastu
võtta, volitab ta selleks teise ametiisiku või määrab teise vastuvõtuaja.
2. Vastuvõtul esitatud kaebused, avaldused ja
ettepanekud kuuluvad registreerimisele ning lahendatakse samadel alustel
kirjalikult esitatud kaebuste ja avaldustega.
VI VALLA
MAJANDAMINE
§ 54 Valla eelarve
1.
Valla
majandamise aluseks on valla eelarve
2.
Valla
eelarve tulud majandusliku sisu järgi on:
2.1 maksud,
2.2 kaupade ja teenuste müük,
sealhulgas lõivud,
2.3 materiaalse ja immateriaalse
vara müük,
2.4 tulud varadelt,
2.5 toetused, sh välisabi;
2.6 muud tulud, sh trahvid.
3.
Valla
eelarve kulud majandusliku sisu järgi on:
3.1 personalikulud;
3.2 majandamiskulud;
3.3 subsiidiumid ettevõtlusele;
3.4 sotsiaaltoetused,
3.5 eraldised mitteresidentidele,
3.6 eraldised muule
valitsussektorile,
3.7 muud eraldised,
3.8 materiaalse ja immateriaalse
vara soetamine ja renoveerimine;
3.9 intressid ja kohustistasud,
3.10
muud kulud
4.
Reservfondi
moodustamiseks vähemalt 2 % ulatuses eelarve kuludest.
Reservfondi kasutamine toimub volikogu poolt
kehtestatud korras.
5. Eelarvestamine on kassapõhine
6.Valla eelarveaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb
31.detsembril.
§ 55 Valla eelarve koostamine,
tasakaalustamine, vastuvõtmine ja jõustamine
1.Valla eelarve koostamise aluseks on valla
arengukava ja investeeringute kava. Eelarve koostamise, vastuvõtmise,
kontrollimise ja täitmise korra võib kehtestada vallavolikogu.
2. Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad
vahendite kasutajad oma eelarveprojektid vallavalitsusele koos valla arengukava
investeeringute kava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekuga.
3. Eelarvesse lülitatakse kõik
finantseeringud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või
eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos
põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate
äranäitamisega.
4. Valla eelarve tulude ja kulude
tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu
võtmiseks, vallavara müügiks või valla võlatähtede (obligatsioonide)
emiteerimiseks.
5. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud
ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega.
Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist.
6. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
7. Kui eelarve ei ole aasta alguseks vastu võetud
võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks
ettenähtud kulutustest.
8. Kui volikogu kolme kuu jooksul arvates
eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest
( kui see polnud eelarveaasta alguseks vastu
võetud) pole suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.
9. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve,
eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vastavalt
volikogu määruste avalikustamise üldisele korrale.
10. Eelarves ettenähtud tulude ja kulude
suurenemisel või vähenemisel või kulude ümberjaotamise vajadusel või
finantseeringute tegemiseks, milleks ei olnud eelarves ettenähtud vahendeid või
kui ettenähtud vahenditest ei piisa võib vallavalitsus esitada volikogule
lisaeelarve projekti.
11. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub
eelarve vastuvõtmise korras.
12. Eelarve muutmise otsustab volikogu.
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 56 Eelarve täitmine
1. Eelarve täitmist korraldab valitsus seaduses ja volikogu poolt
sätestatud korras.
2.Eelarve täitmise aruande koostab valitsus ning esitab selle majandusaasta
aruande koosseisus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 30. maiks. Audiitorile ja
revisjonikomisjonile esitatakse aruanne vähemalt üks kuu enne volikogule
esitamist.
3. Majandusaasta aruandesse kuuluvad seadusega kindlaksmääratud dokumendid
ja aruanded, sealhulgas audiitori järeldusotsus.
4. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva
aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse.”
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 57 Valla majandustegevus
1. Valla majandustegevus on:
1.1 osalemine ettevõtluses ja
äriühingutes;
1.2 tehingud vallavaraga;
1.3 ajutiselt vabade
eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;
1.4 fondide ja sihtkapitalide
asutamine ja vahendite suunamine.
2. Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi
rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid.
3. Vallavara valdajad võivad oma ülesannete
täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduse ja
vallavolikogu poolt kehtestatud korras.
4. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla või valla
ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla
osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti
asutada sihtasutusi ja olla mittetulundus-ühingu liikmeks.
5. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse
lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja
selle muutmine toimub volikogu poolt . Valla ametiasutus ja ametiasutuse
hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste
registris.
6. Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste
hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse
üle teostab teenistuslikku järelvalvet vallavalitsus.
7. Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus:
7.1 teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
7.2 peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
7.3 tunnistada akt kehtetuks.
8. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema
motiveeritud.
§ 58 Valla kohalikud maksud ja
koormised
1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab
vallavolikogu kohalike maksude seaduse alusel enne eelarve kinnitamist või
muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega.
2. Kohalik maks ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba
liikumist ning maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga.
3. Vallavolikogu võib kehtestada koormise füüsilistele ja
juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu
nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva
üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.
4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise
tingimused ja kord.
5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.
6. Kehtestatud koormiste täitmist kontrollitakse ülevaatuste korraldamise
teel, selleks vallavalitsus:
6.1 töötab välja territooriumi korrastamise
ülevaatuse teostamiseks küsimustiku ;
6.2 jaotab tööülesanded ning korraldab
ülevaatuse ;
6 3 vaatab läbi ja analüüsib esitatud andmeid
teostatud ülevaatuse kohta;
6.4 töötab välja ja rakendab krundi ja
maaomanikele ergutus- või karistusmeetmed;
7. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.
8. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu
nimetusega rahalisi makse.
9. Koormis ei või olla lepingu objektiks.
§ 59 Vallavara
1.Vallavara on Kullamaa valla kui
omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara ning varalised õigused ja
kohustused.
2. Vallavara valitsejateks ja
kasutajateks on vallavolikogu, vallavalitsus, vallavalitsuse ametiasutused ja vallavalitsuse
ametiasutuste hallatavad asutused.
3. Seaduse ja volikogu poolt
kehtestatud korra alusel võivad vallavara kasutada ka muud isikud.
4. Vallavara valitsejad ja kasutajad
peavad tagama vallavara korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise ning vastutavad
vallavara säilimise eest.
5. Valla osalemise äriühingutes ja
fondides otsustab volikogu.
5. Vallavara kasutatakse:
5.1 avalikuks otstarbeks;
5.2 valla valitsemiseks;
5.3 tulu saamiseks.
7. Tulu saamiseks võib kasutada
vallavara, mis ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks.
8. Vallavara valdamise, kasutamise ja
käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute
töötamise tulemusena, kuulub vallale kui õigusaktidest või lepingutest ei
tulene teisiti.
9. Vallavara valdamine, kasutamine ja
käsutamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras ning see on käesoleva põhimääruse
lahutamatuks lisaks.
§ 60 Lepingute sõlmimine valla
üldiseks haldamiseks ja vallavara valitsemiseks.
1.Valla üldist haldamist
puudutavates küsimustes ning riiklike ülesannete täitmisest tulenevaid
lepinguid sõlmib vallavanem Kullamaa valla nimel.
2. Vallavalitsuse ametiasutuste,
struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhid sõlmivad asutuse,
struktuuriüksuse või hallatava asutusse pädevusse antud küsimustes lepinguid , mis on ette nähtud nende põhimäärusega.
3. Volikogu esimees sõlmib lepinguid seadusega
ettenähtud küsimustes või volikogu sellekohase otsuse alusel.
§ 61 Valla
arengukava
1.Vallal peab olema arengukava. Arengukava on valla
pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi
kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja
kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja
vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja
koordineerimisele.
2. Kõik seaduse alusel vallale kohustuslikud
arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud
ning ei tohi olla vastuolus.
3. Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava
hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on või
kavandatakse pikemaajalisi varalisi kohustusi, peab arengukava olema
vastavas osas kavandatud selleks perioodiks.
4. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu
avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja Kullamaa valla veebilehel.
Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.
5. Arengukava esitatakse maavanemale ja
Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust
arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist
avalikustatakse arengukava Kullamaa valla veebilehel.
6. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab
volikogu läbi Kullamaa valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle
täitmise ja vajadusel muutmise kohta.
7. Arengukava on aluseks:
- vallaeelarve koostamisele;
- investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite
taotlemisele, sõltumata nende allikast;
- laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.“
(muudatus Kullamaa Vallavolikogu
27.09.2005 määrus 140M)
§ 62 Valla planeerimistegevus
1. Valla planeerimine on üld- ja
detailplaneeringute kompleks, mis tagab Kullamaa valla kui kohaliku
omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle
kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja
territoriaalse planeerimise sidumiseks.
2. Planeerimisel ja ehitustegevuses
kohalike olude arvestamine, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmine,
vallasiseste ülesannete jaotus ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamine
määratakse kindlaks vallavolikogu poolt kehtestatud valla
ehitusmäärusega.
§ 63 Valla üld- ja
detailplaneering
1. Üldplaneering koostatakse kogu valla
territooriumi või selle osade kohta.
2 Üldplaneeringu eesmärgiks on valla territooriumi
arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine
detailplaneeringu koostamiseks ning teiste seadusest tulenevate ülesannete
lahendamine.
3. Üldplaneeringu koostamise aluseks on
reeglina valla arengukava. Arengukava muutmisel ja täiendamisel
vaadatakse üle ka valla üldplaneering.
4. Detailplaneering koostatakse lähiaastate
ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta.
5. Detailplaneeringu eesmärgiks on maakasutus- ja
ehitustingimuste seadmine vastavalt seadusandlusega kehtestatud tingimustele.
§ 64 Valla ehitustegevus
1. Vallaehitus on:
1.1
ehitise
püstitamine;
1.2
olemasoleva
ehitise laiendamine juurde-, peale- ja allaehitamise teel;
1.3
ehitise
rekonstrueerimine piirdekonstruktsioonide muutmise ning kande-ja jäigastavate
konstruktsioonide muutmise ja asendamise teel;
1.4
ehitise
tehnoloogiline muutmine;
1.5
ehitise
lammutamine.
2. Vallaehituse aluseks on valla
üld- ja detailplaneeringud. Vallaehitust reguleeritakse seadustega, muude
riiklike, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega.
§ 65 Keskkonnakaitse
1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada
tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate looduslike koosluste ja
üksikobjektide säilimine.
2.
Kullamaa
valla arenguprioriteediks on säästva arengu elluviimine, mis tagatakse
vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt vastu võetud õigusaktidega:
2.1
keskkonnakaitse
nõuete järgimiseks;
2.2
keskkonnareostuse
vältimiseks;
2.3
elukeskkonda
parandavate ja säästvate abinõude rakendamiseks.
§ 66 Valla välissuhete
korraldamise alused
1. Kullamaa valla omavalitsusorganitel on õigus
vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja
teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki.
2. Kullamaa valla omavalitsusorganite või nende
poolt volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad
läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad
kohustused Kullamaa vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest.
3. Kullamaa vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate
rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja arendada nendega koostööd.
4. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks
astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise otsustab
vallavolikogu.
§ 67 Kullamaa valla põhimääruse
vastuvõtmine ja muutmine
1. Põhimääruse võtab vastu või muudab
vallavolikogu.
2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse
vastuvõetuks siis, kui vallavolikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks
lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu
koosseisu häälteenamusega.
3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub
vallavolikogu poolt määratud päevast.