Arhiiv

Uudised
 

Kultuuriväärtusega asjade otsimine (17 aprill 2013)

KULTUURIVÄÄRTUSEGA ASJADE OTSIMINE JA LEIDMINE

Aastasadu on maastikult sihipäraselt otsitud ja leitud muinasasju, sh aardeid. Sellest huvist arenes 18.–19. sajandil välja arheoloogiateadus, kuid varjuküljena on see kaasa toonud hauarüüstamisi ning ebaseaduslikul teel saadud leidude müümist. Pikka aega on arheoloogid, muinsuskaitsjad ja asjaarmastajad otsinud lahendust, kuidas ajaloohuvilised inimesed saaksid oma hobi seadusekuulekalt harrastada ja samas oleks võimalik kultuuriväärtusega leiu avastamise käigus ilmsiks tulevat arheoloogilist teavet täpselt talletada. Mitmesuguseid ettepanekuid läbi arutades võttis Riigikogu 2011. aastal vastu Muinsuskaitseseaduse muudatuse, millega reguleeritakse, kuidas otsinguvahendi, nt metallidetektori abil tohib kultuuriväärtusega asju maastikul otsimas käia.

Foto: Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiaarhiiv

Kultuuriväärtusega leid

Kultuuriväärtusega leid on maast, ehitisest, veest või veekogu põhjast leitud ajaloolise, arheoloogilise või muu kultuuriväärtusega asi, mille olemasolust enne leidmist keegi mitte midagi ei teadnud. Selline asi ei kuulu leidjale ega maaomanikule. Seaduse järgi kuulub kultuuriväärtusega leid riigile.

Kultuuriväärtusega leiu, arheoloogilise kultuurkihi või inimluude leidmisel tuleb kohe ühendust võtta Muinsuskaitseameti või kohaliku omavalitsusega. Leitud asi tuleb kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta

leiukohta, kus arheoloogid saavad leiuga seonduva täpselt dokumenteerida ja vajadusel läbi viia arheoloogilised päästekaevamised. Leitud asja võib leiukohast eemaldada ainult juhul, kui tekib oht asja säilimisele või Muinsuskaitseamet annab selleks loa. Leidu ei tohi seejuures mingil moel rikkuda, vältida tuleb isegi selle puhastamist.

Kultuuriväärtusega asja otsimise luba

Tänu seadusemuudatusele on ajaloohuvilistel inimestel võimalik taotleda Muinsuskaitseametilt luba kultuuriväärtuslike asjade otsinguvahendiga otsimiseks. Loa saamiseks tuleb eelnevalt läbida koolitus, kus tutvustatakse kultuuriväärtusega leide ning selgitatakse, kuidas nende leidmisel käituda. Loomulikult tuleb enne otsima minekut küsida lisaks Muinsuskaitseametile luba ka konkreetse maa omanikult.

Muinsuskaitseamet väljastab otsimisloa üheks aastaks ning selle alusel tehtud otsingute kohta tuleb esitada aruanne järgmise kalendriaasta 31. jaanuariks.

Mis saab kultuuriväärtusega leidudest?

Pärast leiu üleandmist määratleb Muinsuskaitseamet koos ekspertidega täpsemalt leiu kultuuriväärtuse, võttes arvesse leiu vanuse, eseme iseloomulikud tunnused, säilivusastme, unikaalsuse, leiukonteksti jms. Leid kantakse kultuurimälestiste riiklikus registris kultuuriväärtusega leidude nimekirja ning antakse seejärel hoiule leide säilitavasse asutusse – kas riiklikku muuseumi või ülikooli arheoloogiakogusse.

Olulise panuse eest ajaloo uurimisse on leidjal õigus leiuautasule, mille suurus sõltub nii leiu kultuuriväärtusest kui ka asja leidmise ja riigile üleandmise asjaoludest. Leiuautasu ei ole mõeldud kompensatsioonina asja otsimisel tehtud kulutuste eest.

Riik võib pärast leiu kultuuriväärtuse kirjeldamist ning informatsiooni talletamist ka leiu omandiõigusest loobuda ning selle leidjale tasuta võõrandada. Edasises omandiküsimuses leidja ja maaomaniku vahel lähtutakse Asjaõigusseadusest.

PANE TÄHELE!

„h Kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis on kultuuriväärtusega asjade otsimine keelatud.

„h Kultuuriväärtusega asja leidmisel tuleb kohe võtta ühendust Muinsuskaitseametiga või kohaliku omavalitsusega.

„h Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile; selle ebaseaduslik omastamine on seadusega karistatav.

„h Metallidetektori kasutamiseks kultuuriväärtusega asjade otsimisel on vajalik Muinsuskaitseameti luba, mille taotlemise eelduseks on koolituse läbimine.

„h Enne kultuuriväärtuste otsima minekut tuleb küsida luba konkreetse maa omanikult.

„h Kultuuriväärtusega esemete otsijal peaks maastikul kaasas olema kaart, fotoaparaat, GPS-seade, mõõdulint, kirjutusvahend jms, mille abil saaks leiukoha andmeid dokumenteerida.

„h Täpsemat informatsiooni seaduse, mälestiste, koolituste ning vajalike kontaktandmete kohta leiab Muinsuskaitseameti koduleheküljelt www.muinas.ee ja kultuurimälestiste riiklikust registrist http://register.muinas.ee/

Koostaja: Muinsuskaitseamet

 



Tagasi

 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles