Arhiiv

Uudised
 

Abipolitseinik igasse külasse (24 aprill 2013)

Turvalisus ja turvatunne on abstraktsed väljendid, mille sisustamine ei olegi nii lihtne. Kas turvalisus tähendab kindlust, et keegi meid ei ründa või midagi meie valdusest ära ei varastata? Kas turvatunnet tõstab  see, et maapiirkonnas on regulaarne bussiliiklus ja tänavavalgustus, et teed on korras, et sissetulek pangakontole laekub kindlal ajal? Kui palju me seejuures teadvustame, et on tegureid, mida oma kogukonnas saame mõjutada ise?

 

Viimasel ajal on palju räägitu vabatahtlikust tegevusest turvalisuse tagamisel. Vabatahtlike kaasamine turvalisuse tagamisse ei tähenda seda, et riik loodab vabatahtlike abil piirkondades riigifunktsioonid ära täita, vaid pigem seda, et inimesed ise mõtleksid ja panustaksid enam enda ja oma lähedaste turvatunde tõstmisele. Sageli  piisab turvalisuse parandamiseks pisiasjadest – pöörata tähelepanu detailidele, mis selles piirkonnas ei ole tavapärane: võõras sõiduk ja inimesed naabri hoovis, kahtlustäratav tegevus, katmata kaevuluugid, võssa kasvanud liikluskorraldusvahendid, abivajav vanainimene või hooleta jäänud hulkuvad lapsed jne.  Kui  info sellest, mis turvatunnet häirib jõuab asutusteni, kes neid probleeme lahendama peavad, siis on  oma väike panus selle kogukonna turvatunde tõstmiseks juba antud.

 

Parem tulemus kogukonna turvalisuse tõstmisel saavutatakse kindlasti organiseeritult. Väga oluline oli naabrivalve tegevuse käivitamine Eestis 2000.aastal. Sellest ajast kuni tänaseni on Läänemaal moodustatud 19 naabrivalvesektorit, kuhu on liitunud 241 kodu. Naabrivalvesektorite liikmetelt on põhilise tagasisidena kuulda, et nende tegevuse üks olulisi mõjusid on see, et inimesed tunnevad üksteise tegemiste vastu rohkem huvi ja toimub aktiivsem omavaheline läbikäimine. See tähendab, et infovahetus on parem ja tuntakse end ühe osana tervikust.

 

Kogukonna turvalisuse vaatenurgast on politseile suurt abi abipolitseinikest, keda täna on Läänemaal 24. Enamus neist on aktiivsed inimesed, kes lisaks oma põhitööle jõuavad osaleda ka korrakaitselises tegevuses. Nende tublide inimeste üle võib tõelist heameelt tunda, sest nad hoolivad oma piirkonna turvalisusest ja ei oota käed rüpes, et keegi turvalisuse nende kodudesse kätte tooks. Abipolitseinikud osalesid 2012. aastal üle 500 tunni turvalisuse tagamisel. Nende kaasabil avastati mitmeid kuritegusid ja kõrvaldati liiklusest joobes ja ohtlikke sõidukijuhte. Põhiliselt kaasame abipolitseinikke patrullimisel, aga ka ennetusürituste läbiviimisele ning korra tagamisele suurüritustel. Lisaks töistele tegemistele pakume abipolitseinikele võimalust osaleda kõikides ühistreeningutel ja vaba aja üritustel. 

 

Abipolitseinikuks saavad astuda kõik, kes vastavad uue abipolitseiniku seadusega seatud nõuetele. Lisaks õigetele väärtushinnangutele peavad abistajad olema hea tervise ja füüsilise vormiga, et nad ise ei satuks abivajaja rolli. Vaatamata sellele, et meie nimekirjas on 24 abipolitseinikku, ei ole siiski kõikides Läänemaa valdades abipolitseinikke. Tegelikult võiks olla igas külas inimene, kes teab ja oskab nõustada, kuidas erinevates situatsioonides tuleb tegutseda. Abipolitseinikud läbivad mitmeid koolitusi ja nende teadmistega saaks oma kogukonnas kindlasti pakkuda abi ja tuge neile, kes täpselt ei tea, kuidas teatud olukordades tegutseda.. Täna soovi avaldanud abipolitseinikud alustavad esimese astme koolitusega, nad saavad endale vormivarustuse ja teenistuseks vajalikud erivahendid. Lääne prefektuuris algab 4.–5.mail Pärnus abipolitseinike kandidaatidele algkoolitus.  Kõik, kel on huvi oma kogukonna turvalisusele kaasa aidata, on oodatud. Täpsema informatsiooni saamiseks tuleks ühendust võtta Haapsalu politseijaoskonna abipolitseinike grupi juhi Andrus Kleemaniga telefonil 473 2831 või e-posti vahendusel andrus.kleeman@politsei.ee

 

Margus Kaldma

Haapsalu politseijaoskonna juht



Tagasi

 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles