Arhiiv

Uudised
 

Ise endale pensionimaksjaks? (2 august 2013)

Ise endale pensionimaksja  

Ulla Ilisson, Swedbanki jaepanganduse juht

 

Nii Eestit kui ka paljusid teisi arenenud riike ootab juba lähitulevikus ees olukord, kus pensionäre on palju ning töörahvast aina vähem. Ja see süveneb veelgi. Sestap peame kõik hakkama ise en­dale pensioni maksma. Ja seda ei tee me mitte siis, kui vanaks jääme, vaid juba täna, pannes iga kuu 2% teenitud tulust tuleviku tarbeks isiklikule pensionikontole. Riik lisab sellele omalt poolt 4%. Pen­sioniraha hoidja, kelle hooleks tulevane pensionär oma raha usal­dab, peab seda hästi hoidma ning teenima panema just nii suuri riske võttes, kui tulevane eakas soovib.

Paljude inimeste silmis tekitab pensionisammaste süsteem kahtlusi. Pensionikogujate usaldus sai eriti kannatada siis, kui riik otsustas raskel ajal peatada endapoolsed maksed inimeste pensionikontodele. Siiski oli ka sel ajal võimalik endal pensioni edasi koguda ning umbes kolmandik teise sambasse kogujatest seda ka tegi. Need inimesed saavad va­hepealsete aastate eest riigi käest järgmise nelja aasta jooksul 6% pensioniraha se­nise 4% asemel. Samas saa­vad ka need, kes vahepeal ise kogumist ei jätkanud, riigilt 6% pensionikontole, kui on valmis omalt poolt lisama 1% brutopalgast ehk maksma nelja aasta jooksul ise 2% asemel 3%. Isiklikku pensionimakset saavad vabatahtlikult tõsta aga ka need, kes vahepeal makseid jätkasid. Milleks? Eks ikka selleks, et pensionipõlveks paremini valmis olla.

 

Piskuhaaval säästmine on paraku enamikule meist jõukohasem kui korraga suurte summade kõrvale panek või kinnisvara täien­dav soetamine. Aga ka natukesehaaval säästmine on tuleviku seisukohast igal juhul parem kui üldse mitte säästmine. Seega tasub tulevikus ära ka 1% võrra suurem sissemakse teise pensionisambasse, mis tänast elukvaliteeti ehk vaid õige pisut mõjutab. Avaldust maksete suuren­damiseks saab teha kuni 15. septembrini kõigis Eesti pankades ning ka interneti-pankade vahendusel.

 

Lihtsam on säästa täna kui koonerdada eakana

 

On inimlik, et pensio­niks kogujaid muudab mu­relikuks, kui pangad ei suuda raskematel aegadel raha teenima panna ning koguja peab tõdema, et raha kontol kasvamise ase­mel sootuks kahaneb. Siin läheb pahatihti meelest aga üks oluline asi - pensioni kogumine on pikaajaline säästmine. See, kui kontol oleva summa väärtus kõi­gub, ei tähenda, et kui pen­sionile jäämine käes, võib raha olla kaduma läinud. Vastupidi - tänaseks näitab meie kogemus, et kõik Eesti pensionifondid on oma loo­misest alates kasvanud ja seeläbi kasvatanud inimes­te pensionivara. Tegelikult on tänaseks pea kõik teise pensionisamba omanikud jõudnud sinnani, kus pensionikontol seisab samavõr­ra palju raha kui sinna sisse makstud või enamgi.

 

Paljud ei tea ka seda, et teenitud tulu hakkab ka ise omakorda lisa teenima. Nii et kui sambasse pandud eurost saab poolteist eurot, teenib edaspidi lisa juba poolteist eurot ja samas vai­mus edasi. Ehkki keeruline arvutada, on see nähtus nimega "liitintress" kasu­lik just siis, kui kogutakse pikema aja jooksul.

 

Tähtis on teada ka seda, et mida varem kogumisega alustada, seda kindlam võib tuleviku Osas olla - seda rohkem jõuab kontole kogu­neda ja seda paremat tööd saab teha liitintress.

 

Kahjuks ei saa me ära unustada, et tulevikus sõltume iseenda tänas­test otsustest ja oleme ise endale pensioni maksvad pensionärid. Sestap tasuks igaühel meist aeg-ajalt huvi tunda oma teise samba käekäigu vastu ja asuda lisaks säästma mugavama ja rahaliselt paremini kind­lustatud elu nimel eakana.

 



Tagasi

 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles