Arhiiv

Uudised
 

Toeta Kihelkonna Ajaraamatu ilmumist (12 juuni 2014)

Üleskutse

Kullamaa Vallavalitsus ja Kullamaa kogudus kutsuvad toetama   „Kullamaa Kihelkonna Ajaraamat“ väljaandmist.

Professor Liivi Aarma poolt koostatud raamat on seni kõige põhjalikumalt Kullamaa kihelkonna ajalugu käsitlev raamat.  Kihelkond (kylagund- külakond, külade liit)  oli tuntud juba muinasajal. Viimasel aastakümnel on kihelkondadele hakatud uuesti tähelepanu pöörama, kui vanimale ja hästi toiminud haldusüksusele. Kullamaa kihelkond ulatus Ohtla mõisast Sipani, ulatudes üle Sooniste ja Soosalu Ellamaani.  Põhja-lõuna suunas aga Kuijõest kuni Laiküla rabadeni ja Teenuse taha Vigala kihelkonna piirini.

1226. aastal loodi Lääne, Viru-, ja Järvamaa otse paavstile alluv puhverriik Saksa Ordu ja piiskopkondade vaheliste tülide ärahoidmiseks. Selle riigikese läänepoolne keskus oli Kullamaa. 2016 aastal saame tähistada Kullamaa 790. aastapäeva. Seega on Kullamaa üks vanemaid asulaid Eestimaal. Nimelt asutas asevalitseja Johannes de Lode oma residentsi  kohta, mida siis nimetati Castrum Goldenbore, hilisema nimetusega Goldenbeck.  Varsti võime lugeda ka eestikeelset vanimat nimetust Suur Kuldamegi.

1364. aastast on ürik, mille järgi siia määrati tööle esimene katoliku preester Theodoricus Vrese. Seda 650 aastat tagasi toimunud sündmust loetakse ametlikult Kullamaa koguduse algaastaks. Tuletagem meelde, et tol ajal kuulusid kogudusse kõik kihelkonna elanikud alates vastsündinutest kuni siit ilmast lahkujateni. Seega on see raamat kogu Kullamaa elanikkonna, talupoegade, talude, mõisate ja mõisnike, koolide, kõrtside, siinse rahva poolt üleelatud sõdade, katkude ja näljahädade elava ajaloo kajastus. Siin käsitletakse Kullamaa rahva ajalugu alates muinasaja lõpust, kirikute ehitamist, rahva lugemaõpetamist, esimesi eestikeelseid ürikuid, mis just Kullamaaga seotud. Käsitlust leiavad kogu eesti kultuuris tähtsad ja tuntud Kullamaa inimesed. Johan Lelow, kes vanimasse säilinud ürikusse “Kullamaa vakuraamatusse” kirjutas kolm esimest eestikeelset palvet. Heinrich Göseken, kes 1660 aastal kirjutas esimese eestikeelse  grammatika. Heinrich Gutsleff, kes tõlkis Piibli 1739. aastal eesti keelde. Tänu sellele tõlkele sai Kullamaa murrakust  kogu praeguse eesti kirjakeel.  Raamat räägib Kullamaa kihelkonna mõisatest, küladest, rahvaarvust ja talumajapidamiste suurustest. Käsitletakse postikorraldust 17. 18 ja 19 sajandil, perekonnanimede panemist, teede olukorda, koolikorraldust, ühiseid ettevõtmisi ja tülisid mõisate vahel. Koolide ja kirikute kõrval oli  olemas ka hulgaliselt kõrtse, mis polnud siis sugugi ainult  joogikohad vaid täitsid ka seltsimajade ülesandeid. Siin sõlmiti töölepinguid, peeti nõu, peeti pulmi jne. Koluvere Jõgeva kõrtsis näiteks asutati ka esimene puhkpilliorkester kogu Läänemaal.

Raamatu väljaandmise toetuseks ootame annetusi kuni 25. juunini EELK Kullamaa Püha Johannese koguduse  arveldusarvele  EE881010602003964007, märksõna RAAMAT.  Suuremate annetajate (alates 50€) nimed trükitakse ära raamatus.

Kullamaa Vallavalitsus




Tagasi

 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles