Arhiiv

Uudised
 

Uuest ehitusseadusest ja ehitisregistrist (19 juuni 2015)

1.juulist hakkab kehtima uus ehitusseadus, mis muudab senist selles valdkonnas kehtinud loogikat ja korda. Viimase paari nädala jooksul on väga paljud inimesed pöördunud valla poole, et saada selgust ja ülevaadet, milline on seis neile kuuluvate hoonetega.


Küsimused on kõigil sarnased: kas minu hooned kajastuvad ehitisregistris, mis peab tegema – lammutama või seadustama, kas rakendatakse sanktsioone? Küsimused on küll samad, aga lahendused on siiski igakord erinevad, kuna situatsioonid on erinevad ja ühtset universaalset vastust ei ole.


Hooneregistri tegevuse lõpetamisel 31.12.2003 asutati Vabariigi Valitsuse poolt riiklik ehitisregister, mille põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Andmeid kasutavad notarid, kohtud, politsei, äriühingud, kohalik omavalitsus. Ehitisregistris registreerimata ehitisele ei ole võimalik väljastada ehitusluba ehitise laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide muutmiseks, lammutamiseks ega kasutusluba. Peale ehitusseadustiku kehtima hakkamist on ebaseaduslikult ehitatud üle 20 m² suuruse ehitisaluse pinnaga ehitise ehitisregistrisse kandmise riigilõiv 500 eurot. Hoonete kandmine ehitisregistrisse on kohustuslik. Ebaseaduslikeks hooneteks on alates 2003.aastast ilma ehitusloata, kirjaliku nõusoleku või ehitisteatiseta ehitatud hooned. Ehitised millega on tehtud notaritehinguid, ostetud-müüdud millel on ehitus-kasutusluba kuid ei ole registris ei muutu automaatselt ebaseaduslikuks ehitiseks.

Ehitisregistri andmeid saab igaüks ise kontrollida aadressil www.ehr.ee, sisestades hoone aadressi. Kui kinnistul on registrisse kandmata hooneid või on hoone tehnilised andmed oluliselt muutunud (juurdeehitis, rekonstrueerimine), siis tuleb vallavalitsusele esitada ehitisteatis hoone tehniliste andmetega, joonised hoone kohta ja  kirjalik seletuskiri registrist puudumise kohta. Seletuskirja märkida:puudumise põhjus,  kinnistu nimi, katastritunnus, hoonete asukoht kaardil, ehitamise aasta(d), lubade kooskõlastuste, ostumüügilepingute olemasolu või puudumine),  oma aadress ja kontaktandmed, võimalusel lisada fotod hoonest.


Uus ehitusseadustik ei nõua tapeedi panemiseks ehitusprojekti

Maalehe artiklis „Uus ehitusseadus nõuab ka tapeedi kleepimisele projekti“ on eksitav info selle kohta, et 1. juulist kehtima hakkava ehitusseadustiku järgi tuleb tapeedi panemiseks tellida ehitusprojekt. Ehitusprojekti nõue laieneb siiski üksnes sellisele ehitise ümberehitamisele ehk rekonstrueerimisele, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu, seega tapeedi panemiseks ehitusprojekti vaja pole. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:
1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Projekti ja ehitusluba nõutakse peamiselt juhul, kui on tegemist uue ehitise püstitamisega ja suuremate ehitiste ümberehitamisel ehk tegevuse korral, millel on oluline mõju ehitisele, selle olemusele, kasutamisele vms. Üldjuhul  lähevad reeglid isegi leebemaks kui seni, näiteks ehitise osa asendamisel samaväärsega ei nõuta enam ehitusprojekti ega ehitusluba või –teatist.


Heikki Salm

abivallavanem

 




Tagasi

 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles