Arhiiv

Uudised
 

Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine (26 juuli 2016)


Lääne maavalitsus
 
PRESSITEADE
25. 07.2016
 
 
Kehtestati teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine"
 
Täna kehtestati teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine". Planeeritav elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ja esimene etapp Eesti ja Läti vahelisest uuest elektriülekandeliinist. Õhuliini ehitamine on planeeritud aastatele 2018-2020.
 
Planeeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks (väiksem elektrikatkestuse oht) ning ülekandekadude vähendamiseks (suureneb ülekande efektiivsus), mis omakorda tagab tarbijatele parema elektriühenduse. Kaugemas tulevikus on uus liin vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. Läänemaal läbib trassikoridor Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valda ning selle pikkus on 58,1 km.
 
Teemaplaneeringuga on määratud õhuliini trassikoridori asukoht ning reserveeritud selle rajamiseks vajalik maa. Sobivaim trassikoridori asukoht selgitati välja avaliku planeerimisprotsessi ning erinevate teemaplaneeringu osapoolte koostöö ja kaasamise tulemusena. Teemaplaneering on aluseks õhuliini projekteerimisel Läänemaal.
 
Planeeritud trassikoridor hõlmab 330/110 kV elektriliini toimimiseks ja alajaamadega ühendamiseks tarviliku maa-ala Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valdade territooriumil. Võimalusel on ette nähtud ka teiste olemasolevate 110 kV elektriliinide ümberehitus samasse koridori või elektriliinide tõstmine rajatava elektriliini mastidele. Trassikoridor koosneb elektriliinist, selle kaitsevööndist ja 20 m laiusest puhveralast. Puhverala võimaldab projekteerimise faasis elektriliini asukohta täpsustada eelkõige ehitusgeoloogiast ja reljeefist tulenevalt. Õhuliini ja mastide täpsed asukohad määratakse ehitusprojektiga. Pärast täpsema projekti valmimist puhverala vabaneb.
 
Kaitsevööndisse jäävate maaüksuste sihtotstarvet ei muudeta, kuid ohutuse tagamiseks on maakasutus mõningal määral piiratud. Suurim mõju on liinil metsamaadele, sest mets tuleb kogu kaitsevööndi ulatuses raadata. Elektriliini kaitsevööndisse jäävate maade omanikele on ette nähtud kompensatsioonid. Metsamaa puhul makstakse kinni täna olemasoleva metsa eest saadava ning perspektiivse küpse metsa hinna vahe. Mets töötatakse üles Elering AS kuludega ning ladustatakse kinnistu piirile maaomaniku poolt näidatud kohta. Haritava ja muu maa puhul makstakse tasu 33% koefitsiendiga kaitsevööndi alla jääva maa hinnast. Elamumaa puhul koostatakse eksperthinnang kinnisvara hindaja poolt, mis kajastab kinnistu väärtuse langust seoses liinikaitsevööndiga. Tasu makstakse vastavalt väärtuse langusele seoses olukorra muutusega uue liini ehitusel. Täiendavad tasud mastide eest: tõmmitsatega mast 1000 eurot ning vabalt seisev mast 250 eurot. Lisaks on ühekordne notarisse tuleku tasu 200 eurot. Talumistasu määrasid ei ole täna kehtestatud, need on riigikogu poolt veel välja töötamisel. Pärast vastavate määrade kehtestamist hakatakse talumistasu maksma vastavalt sellele. Tasud makstakse tagantjärgi.
 
Elektriliini projekteerimisel sõlmitakse iga maaomanikuga isiklik kasutusõiguse leping, milles fikseeritakse trassi asukoht ja muud tingimused (nt tööde teostamise aeg, tasu). Lääne maakonna osas hakatakse maaomanikega lepinguid sõlmima kevadel 2017, õhuliini ehitamine on kavandatud aastatel 2018-2020. Elektriliini ehitajaks ja omanikuks on AS Elering.
 
Täiendav info teemaplaneeringu kohta:
Liis Moor, (tel 5305 3076, liis.moor@laane.maavalitsus.ee)
 


Tagasi

 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles