Arhiiv

Uudised
 

Vetelpääste hoiatused suveks (16 juuni 2011)

Jää kaldale, kui oled alkoholi pruukinud

 

Eimar Täht

vetelpäästeinstruktor

 

Möödunud aastal uppus Eestis 97 inimest. Enamik uppunutest olid mehed ja kõige sagedamini oli õnnetuse põhjuseks purjus peaga ujumine või paadiga sõitmine.

 

Uppunutest oli naisi 11. Valdavalt olid uppumiskohtadeks kohalikud populaarsed ujumiskohad, kus pole rannavalvet. Kuid ka rannavalve olemasolu ei hoia õnnetust ära, kui inimene ise mõtlematult käitub ja eirab kõige elementaarsemaid ohutusnõudeid. Samamoodi nagu alkoholijoobes ei istuta autorooli, ei minda purjus peaga vette ujuma.

 

Vee alla vajudes võib surm saabuda minutiga

 

Inimese aju suudab ilma hapnikuta elus püsida 4–5 minutit, kuid juba alates 3. minutist hakkavad ajus toimuma taastumatud protsessid. Ajurakud hakkavad hapniku puudumisel hukkuma. Ajusurm kujuneb välja 4. või 5. minutuil, sõltuvalt sellest kas inimene rabeleb enne teadvuse kaotust ja kui soe on vesi. Mida soojem on vesi, seda kiiremini saabub ajusurm. Basseini tingimustes võib see välja kujuneda juba 60 sekundi jooksul.

 

Seega isegi siis, kui inimene suudetakse pärast veest välja toomist elustada, võivad tal kaasneda tüsistused. Saksa vetelpäästeorganisatsiooni uuringute põhjal ei ole ainult 6%-l. päästetutest püsivat ajukahjustust. Igal neljandal päästetul kujuneb välja epilepsia.

 

Hea ujumisoskus ei päästa purjus inimest uppumisest

 

Meenutuseks veel, et joobes inimesed upuvad, sest ei suuda säilitada hingamise ja liigutuste vahel rütmi ning hingavad valel ajal. Ka kõige parema ujuja koordinatsioon on joobes olekus häiritud. Vees ujumiseks on vaja saavutada rütm lihasliigutuste ja hingamisliigutuste vahel. Kui koordinatsioon on paigast ära, ei liigu inimene rütmis ning võib valel ajal ehk vee all hingata. Inimene tõmbab endale vett hingamisteedesse ja upubki purjus peaga ära, sõltumata sellest kui hea või halb ujuja ta on.

 

 

Kui näed uppumisohtu sattunud inimest

 

  • Uppumisohtu sattunud inimest märgates helista kõigepealt hädaabinumbrile 112 ja kutsu abi. Seejärele võid ise tegutseda, kui tunned, et oled selleks suuteline. Pea meeles, sa võid osata põhivõtteid, õnnetusse sattunud inimese veest päästmiseks, kuid ära unusta- sinu enda turvalisus ennekõike!
  • Abista kannatanut veest kui vesi on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja. Kui su jalad põhja ei ulatu, võid uppuda koos kannatanuga. Surmahirmus inimesel on uskumatu jõud ning ta üritab haarata kõigest, mis tema haardeulatusse satub. Veendu et sinu ja päästetava vahele jääks alati mõni vee peal püsiv ese, mille külge uppuv inimene saaks klammerduda. Selleks võib olla puu oks, aer, lauajupp või visata talle nööri ots.
  • Ära mine vette päästma kui vool, hoovus või pehme põhi teevad vees liikumise ohtlikuks
  • TEIST ABISTADES TAGA ESMALT ENDA OHUTUS!

 

2010. aastal uppunuid maakondade lõikes

Harju   25

Hiiu     1

Ida-Viru          10

Jõgeva 4

Järva    1

Lääne  0

Lääne-Viru     6

Põlva   4

Pärnu   7

Rapla   0

Saare   8

Tartu   17

Valga  3

Viljandi           5

Võru    6

Kokku 97

 

Uppunud vanuserühmiti

Tuvastamata   14

70 ja üle          9

60-69   11

50-59   18

40-49   15

30-39   8

20-29   12

10.-19. 6

6.-9.     2

kuni 5  2

Kokku 97



Tagasi

 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles