Arhiiv

Uudised
 

Haigushüvitiste maksmisest (12 juuni 2011)

Haigushüvitist maksavad tööandja ja haigekassa

 

Ühes aastas väljastavad Eesti arstid ligi pool miljonit haiguslehte. Haigekassa statistika näitab, et enim haiguslehti väljastatakse seoses külmetushaigustega oktoobris-novembris ja märtsis-aprillis.

 

Haiguslehe saab arst kirjutada inimesele, kes käib tööl ja omab tööandja kindlustust. Hüvitise eesmärk on kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu teatud ulatuses. Alates 2009. aastast maksavad haigushüvitist nii tööandja kui haigekassa.

Haigushüvitiste puhul on oluline teada, et üldjuhulkolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Alates 4. päevast maksabhüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haigekassahakkab hüvitist maksma alates 9. päevast. Haigekassa makstava haigushüvitisemäär on üldjuhul samuti 70%, kuid hüvitise arvutamise aluseks on inimese eelmise aasta sotsiaalmaksugamaksustatud tulu. Haigekassa maksabhüvitist 100%, kui haiguslehe tööst vabastuse põhjuseks on tööõnnetus,kutsehaigus ning vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteotõkestamisel.
Tööandja eipea hüvitist maksma nendel juhtudel, kus haiguslehel on märgitud tööst vabastusepõhjuseks: 
-  kutsehaigus;
-  tööõnnetus;
- tööõnnetus liikluses; 
-tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 
-  vigastus  riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel; 
- terviseseisundile vastava töö andmine või 
- üleviimine kergemale ametikohale. 
Sellistel juhtudel maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast ning kergemale ametikohaleüleviimise korral, alates üleviimise päevast.

Haigushüvitist on inimesel  õigus saada 120, arstliku ekspertiisi vastava otsuse korral kuni 182 päeva järjest. Maksimaalselt hüvitatakse 250 haiguspäeva aastas. Töövõimetuspensionärile ja vähemalt 65-aastasele töötajale makstakse hüvitist ühe haiguse korral kuni 60 päeva järjest ning kokku 90 päeva aastas. Haiguslehe võib võtta ka pikemaks ajaks, kuid haigushüvitist siis enam ei maksta.

Haigusleht tuleb tööle naastes esitada oma tööandjale, kes selle omakorda peab haigekassale edastama 7 päeva jooksul. Haigekassalt saab haigushüvitise kätte hiljemalt 30 päeva jooksul alates lehe jõudmisest haigekassasse. Tööandja peab omapoolse hüvitise välja maksma palgapäeval või vähemalt 30 päeva jooksul alates lehe saamisest.

Kui arst haiguslehe välja kirjutab, tuleb kindlasti haigust ravida kodus. Haigena tööl käimine võib haigust süvendada, tekkida võivad tüsistused, millede ravi võib olla aga kordades kulukam ja pikem. Samuti võib tööl käiv haige inimene nakatada kolleege, kes siis omakorda on sunnitud võtma haiguslehe. Seega  loodame, et töötajad ja tööandjad teadvustavad probleemi ega sea ohtu enda ja oma kaaskodanike tervist.

 

Haigushüvitise arvutamise kohta saate informatsiooni haigekassa koduleheküljelt http://www.haigekassa.ee/ või helistades infotelefonile 16363.

 

Teade tööandjatele!

 

Seoses töökorralduse muutumisega, ei menetle haigekassa Pärnu osakond alates 01.07.2011 töövõimetuslehti.

Palume tööandjatel saata töövõimetuslehed haigekassa Harju osakonda aadressil Lastekodu 48, 10144 Tallinn.

 

Eesti Haigekassa

Pärnu osakond



Tagasi

 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles