Arhiiv

Uudised
 

Ahjud ja pliidid korda! (13 september 2011)

Sirle Matt

avalike suhete büroo juhataja

Lääne-Eesti päästekeskus

 

Ahjud ja pliidid korda

 

Pärnus põhjustas valesid ehitusvõtteid kasutanud ning tuleohutusnõudeid eiranud majaomanik omaenda kodus tulekahju. Esiteks oli puidust seinaroovitus paigaldatud liiga lähedale läbi maja seina jooksvale korstna ühenduslõõrile ning ka isolatsiooni kiht oli liiga õhuke. Teiseks põletas omanik korstnas pigi, mille tagajärjel tõusis ühenduslõõri temperatuur tavapärasest kõrgemaks ning süütas seinaroovituse. Tuli levis elumaja seina sees kuni katusealuseni välja. Pigi põletamist tohib teha ainult kutseline korstnapühkija rangelt ohutusmeetmeid jälgides.

Selle 7. septembril Audru vallas puhkenud tulekahju valguses on paslik enne aktiivse kütteperioodi algust meelde tuletada põhitõed, mida ahjude, kaminate ja pliitide juures jälgida. Esmalt tuleks lasta kogu küttesüsteem ennem kütteperioodi  üle vaadata: nii küttekolle, soojamüür, viimalõõrid kui ka korsten. Soovitan seda teha kutselisel korstnapühkijal, kel on ette näidata kutsetunnistus. Nimelt toimus eelmisel aastal seadusemuudatus, mille kohaselt tohib teenustööna küttesüsteeme puhastada ainult kutsetunnistusega korstnapühkija. Siinkohal selgituseks, et eramus tohib omanik enda tarbeks ka ise küttesüsteemi puhastada, kuid kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutseline korstnapühkija, kes annab ka kogu süsteemile üldhinnangu ning väljastab korstnapühkimise akti, mida tuleb säilitada kuni uue akti väljastamiseni. Samas soovitan eramaja omanikul kutsuda korstnapühkija juba sel aastal, mitte jääda ootama viie aasta möödumist. Omanik saab kutselise korstnapühkija tööd kõrvalt jälgida ja esitada küsimusi oma küttesüsteemi eripärade ja puhastamise kohta, et juba järgmisel aastal oma ahju/pliiti spetsialisti näpunäidete järgi ise puhastada. Kujutelm, et korstnapühkimistööd piirduvadki ainult korstna puhastamisega tahmast, on vale. Iga küttesüsteem on unikaalne oma lahenduste poolest ja tema eripäradega kurssi viimiseks on hea professionaali nõuanne.

Tihti on tulnud kohata väärarusaama, et ka korterelamutes tohib küttesüsteemi ise pühkida. Mitme korteriga majja, alates paariselamutest, tuleb kutsuda alati kutseline korstnapühkija. Kaasa arvatud siis, kui kortermajas on soojatootjateks tahke-, gaasi- või vedelkütusel küttekolded. Korstnapühkijal tuleb puhastada ka korteritesse jäävad küttekolded, soojamüürid ja viimalõõrid. Mitte nii, et korstnapühkija puhastab ainult korstna ja küttekolde puhastab korteriomanik ise.

 

Korstent tuleb pühkida nii tihti, et tahmapõlengut ei tekiks Seadusandluse mõistes tuleb küttesüsteeme puhastada kas kasutusjuhendis ette nähtud sagedusel või kui kasutusjuhendit ei ole, siis vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui üks kord aastas. Ka potsepa poolt laotud küttekoldele peab potsepp määrama puhastussageduse. Seejuures peab pühkimissagedus välistama tahmapõlengu ohu. Kuna küttesüsteemid on väga erinevad ning samuti ka nende kasutusaktiivsus, siis ongi puhastamissagedus otseselt nende kahe teguriga seotud. Kusjuures tuleb rõhutada, et tahmapõlengu tekkimisel on juba tuleohutuse nõudeid rikutud.

Lisaks kujutab kontrollimatu tahmapõleng, mis on oma iseloomult juba lokaalne tulekahju, endast väga suurt ohtu ning võib viia kogu vara hävinemiseni.

 

-Küttekollet saab puhastada aastaringselt. Oluline on, et tagatud oleks nii juurdepääs katuse kaudu korstnale kui ka ruumidesse, kus asuvad küttesüsteemi osad -Kutseliste korstnapühkijate kontakte saab päästeala infotelefonilt 1524 -Kutseline korstnapühkija annab tehtud töö kohta akti. Akt annab tehtud tööle garantii. Akti võivad hiljem küsida nii tuleohutuse inspektorid kui kindlustus.

-Korraliku ja kuiva küttematerjali kasutamine säästab küttesüsteemi eluiga ja kütmine on efektiivsem. Kõige parem on kütta lehtpuuga. Prahti ja sünteetilisi materjale ei maksa küttekoldes põletada.

-Kõige ohutum on kütta üks ahjutäis korraga. Väga külma ilma korral tuleb kütta mitu korda päevas, mitte ühe kütmiskorraga mitu ahjutäit korraga.

Kütta tuleb lahtise siibriga, lastes puudel täielikult ära põleda ja alles siis siibrid sulgeda.

 

Indrek Laanepõld

järelevalve teenistuse juht

Lääne-Eesti päästekeskus




Tagasi

 
 

 
esilehele | prindi lehekülg | tagasi | üles